Igal asjal on oma aeg. Meie aeg on edasi liikuda. Teie aeg on edasi seigelda. Ilmselgelt on see igaühe elus üks meeldejäävamaid ja iseloomu kasvatavaid kogemusi.
Seiklus, takistus, väljakutse – need on vaid erinevad väljendid tähistamaks ühte ja sedasama situatsiooni. Küsimus on lihtsalt, kuidas keegi seda näeb ja kuidas reageerib. Lapsepõlvest mäletan võitmatut jänesepoissi, kes tegi hundile „tuule alla“, kuna tal oli salarelv – MEMME MUSI. Meil on see saladus ka olemas, meie nimetame Teda Jumalaks. Nii et siinkohal võin teile anda kindla lubaduse – te kohtate palju erinevaid inimesi ja olukordi. Enamus inimesi jääb kas või osaliselt oma otsustega teie jaoks mõistmatuks. Ja teie nende jaoks.
Kui Jumal armastab nii väga seda inimest, kes on minu jaoks mõistmatu, kuidas saan mina temast halba mõelda/rääkida? Kergelt see tuleb, aga raske on see koorem. Meie eesõigus on nende inimeste pärast palvetada.
Koos reisides saab üksteist toetada ja raskel hetkel üles tõsta. Kuid sama kerge kui on tulema mõtted teiste mõistmatuse kohta, on meil endil muutuda teise jaoks koormaks.
Teinekord on hea mõelda oma sõnade ja tegude üle. Kui palju ei-sid esineb kõnes, kui palju negatiivset väljenduslaadi kasutan. Kas ma olen pigem rõõmus ja tänulik? Jumal ei jäta meid maha. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Oma suhtumisega sa kas ehitad teisi üles või kisud neid maha.
Imelist seiklust koos Taevaisaga!
Kristiina Tramberg