Ärikorralduse õppejõud tegelevad suure osa ajast asjade haldamise ja korraldamisega. Kogenud lektorid nõuavad kõrget tasu, õpetamaks mänedžerideks õppijaile, kuidas planeerida oma aega. Ma mõtlen, et kui hästi läheks neil sellises kultuuris, kus sündmused ise on kõrgemalt hinnatud kui aja planeerimine.
Ma õppisin sellise õppetunni, kui külastasin esimest korda Lääne - Aafrikat. Mulle meeldis see. See, et mina alustasin oma kohtumisi õigeaegselt, ei pruukinud veel tähendada, et see sündmus saab kulgema nagu pidanuks. Lääneliku mõtlemisega inimesed ärrituvad ja närvitsevad niisama mööduvate minutite pärast. Kuid nemad, teistsuguse vaatega elule, ärrituvad, kui need, kes peaksid või võiksid, ei võta sündmusest osa ega saa seda nendega jagada.
Pauluse maailmas, kus keegi ei vaielnud analoog- ja digitaalkellade väärtuste ja eeliste üle, mõtles Paulus siiski, et on hea “lunastada” aega. See sõna tähendab täpselt seda sama nagu “Kristus on meid seaduse needusest tagasi ostnud” ( Gal 3, 13 ) Millises tähenduses saame meie aega “tagasi osta”?
Paulus nägi aega väga lühikesena, ning kui seda ei planeerita õigesti, võib uskliku süütus mitte säilida Kristuse tagasitulekuni. Kui efeslased poleks osanud hinnata oma aega, siis oleks nad olnud nagu rumalad neitsid. Tuleb lunastuseukse sulgemise aeg ja nad pole ikka teinud jumala tahtmist.
Selles kiires maailmas pole lihtne võtta aega Jumala ja tema tahte jaoks. Kes plaanib oma igapäevastesse toimingutesse tunni mõtlemaks Kristuse elu suletavate stseenide üle? Kes võtavad igal päeval aega rõõmutsemiseks ja ülistamiseks? Seda teevad targad, mitte rumalad.
Kristlase elu planeeringus võib iga hetk minna Jumalale. Kindlail aegadel, palveks ja teenistuseks pere keskel, on tähtis osa. Kristlased hindavad usuelu sündmusi enam kui oma aega. Kui palvetatakse, loetakse Sõna, toimuvad osasaamised, usu praktiseerimine, siis see loeb enam, kui aeg, millal need toimuvad.
Lunastada aega – tähendab osta seda maailmalt tagasi ja anda see Jumalale. Üksik tund ei oma tähtsust, kuid sündmus selle aja sees võib muuta rõõmsa usu eriliseks.
“Need, kes viimaks pärivad taevase kuningriigi, peavad olema puhtad südamelt, oma eludes ja omama tasakaalukat iseloomu.”
In English