Rahu on tähtis sõna Kirjas roomlastele. Esmakordselt kasutab Paulus seda tervitustes Roomlastele 1:7, kus kirjutab: „Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!” Kokku tarvitab Paulus sõna „rahu” Kirjas roomlastele 11 korda. Rahu mõiste oli Pauluse jaoks keskne, kuna just see element on puudu maailmast, kus valitseb patu segav mõju ja võim. Peamine maailma iseloomustav joon igal ajastul, alates Eedenist, on rahu puudumine rahvaste, pereliikmete, kolleegide ja kahjuks ka kaasusklike vahel. Tulemuseks on sõjad, lahutused, intriigid ja nääklemine.
Kuid see ei ole Jumala tahe meie jaoks. Ta igatseb, et meil oleks rahu. Sellepärast saatiski ta Jeesuse. Tema ohver Kolgatal avas tee lepituseks Jumalaga igaühele (Rm 5:10). Need, kes usus võtavad vastu Kristuse ohvri ja selle kaudu lepituse Jumalaga, saavadki rahu Jumalaga (s. 1).
Selles seisnebki Pauluse hea kuulutus – me võime olla Jumalaga rahus. Ta annab ka mõista, et kui me elame rahus Jumalaga, saab esmakordselt võimalikuks, et võime elada rahus ka üksteisega (Rm 12:18).
Tänases salmis kasutab Paulus väljendit „rahu Jumal”. See on neljas Jumalat iseloomustav termin käesolevas peatükis. Veel leiame 15. peatükist väljendid „kannatlikkuse Jumal”, „julgustuse Jumal” ja „lootuse Jumal” (Rm 15:5, 13). Milline kaunis pilt Jumalast.
Rahu Jumal soovib täna tuua rahu meie igaühe ellu. Ta pakub meile lootust ja julgustust. Tema rahu on meie jaoks valmis ja Ta ootab, et me sellest osa saaksime. Ta tahab, et me heidaksime endalt need mured, hirmud ja vaenulikud suhtumised, mis meid vaevavad. Ta igatseb, et me õpiksime Teda usaldama.
Hea uudis on, et Jumal mitte üksnes ei soovi anda meile rahu, vaid loodab, et meie jagame seda edasi neile, kellega koos me elame, töötame ja kirikus käime. Ta igatseb, et meist saaks rahutegijad.
Meie taevane Isa, palun aita, et meie südames võiks olla täna Sinu rahu. Ja luba rahul voolata südamest välja ellu nii, et kõik võiksid mõista, et me oleme tõeliselt Sinu lapsed. Aamen!
In English