See on alandlikkus!
Kuulake suurt apostlit! Kuulake meest, keda Jumal kutsus otse Damaskuse teel! Kuulake meest, keda Jumal suuresti kasutas! Kuulake tsivilisatsiooni ajaloo üht kõige mõjukamatest häältest!
Paulus ei arvanud kunagi, et ta on kirikupinkides olevatest inimestest vaimselt üle. Ta lootis nendelt õppida sama palju, kui ta ise neid õpetas. Roomlased võisid teda õnnistada isegi kui tema neid õnnistas. Pauluse jaoks oli teenistus kahesuunaline tänav.
Reformaator Johann Calvin kirjutas seda salmi valgustades: „Vaadake, millise tagasihoidlikkuse astmeni see jumalakartlik süda end alandas, et ta ei keeldunud võtmast vastu kinnitust kogenematutelt algajatelt. Kristuse koguduses pole kedagi ilma andeta, kes poleks võimeline looma midagi teiste kasuks, kuid meid pidurdab kadedus ja uhkus sellist vilja üksteiselt vastu võtmast. Selline on meie üleolev vaim, selline on meie mürgistatus, selline hirmus ja teisi mittearvestav, igaüks mõtleb, mis on kasulik temale endale.”
Vaimulik uhkus on kõikidest haigustest kõige hullem. See pole juhuslik, et Jeesus alustab Mäejutlust sõnadega: „Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik” (Mt 5:3). Ta teadis, et Tema häält võtab kuulda vaid käputäis.
Peetrus, kellel oli korduvalt probleeme õige tasakaalu hoidmisega suuruse ja alandlikkuse vahel, andis nõu, et koguduse liidrid ei peaks olema diktaatorite sarnased, vaid Kristuse sarnased… „Ning siis kui Ülemkarjane saab avalikuks, võite te võtta vastu kirkuse närtsimatu pärja” (1Pt 5:3, 4).
Me ei tohi vaadelda kogudust kui suuri ja väikeseid liikmeid, vaid kui vastastikuse edendamise kogukonda, kus iga liige on teener ja õpetaja teise jaoks.
See oli Pauluse ideaal. Ta mitte ainult ei andnud õnnistusi, vaid oli ka avatud saama nendelt, kes teda teenisid.
Jumal, anna mulle täna teenimise ja alandlikkuse vaimu, mis kujundas Pauluse teenistuse aluse.
In English