Muutumine ja allakäik on osa selle maa elust. See on nii inimestega. Igaüks, kes on vanem kui 50 või isegi 40, on sellest väga hästi teadlik. Mul oli kunagi täiuslik silmanägemine, kuid nüüd kannan prille. Mul oli kunagi tugev selg, kuid nüüd pean tegema igaöiselt seljaharjutusi. Mul olid kunagi paksud blondid lainelised juuksed, kuid nüüd olen õnnelik oma mõne hõbehalli juuksekarva üle. Ja nii see läheb. Muutumine ja allakäik on elu osa. Saalomon tõdes sama tõsiasja. Koguja raamatu viimases peatükis kirjutab ta: „Mõtle Loojale oma nooruspäevil, enne kui tulevad kurjad päevad ja jõuavad kätte need aastad, mille kohta sa ütled: Need ei meeldi mulle!”
Tundub, nagu oleks see alles eile olnud, kui ma vaevalt jõudsin oma järgmist sünnipäeva ära oodata. Aga ajad on muutunud. Nagu tark mees seda väljendab: kui „kanged mehed kisuvad küüru, kui jahvatajad on jõude … ja aknaist vaatajad jäävad pimedaks … kui kõik lauluviisid lakkavad … sest inimene läheb oma igavese koja poole … sest põrm saab jälle mulda, nõnda kui ta on olnud, ja vaim läheb Jumala juurde, kes tema on andnud. „Tühisuste tühisus,” ütleb Koguja, „kõik on tühine”” (Kg 12:2–8). Muutumine ja allakäik on elu osa. Paulus räägib meile, et see mõjutab isegi „kogu loodut”. Ei pea olem eriti tark, et märgata, et midagi on meie planeediga valesti. Mõne aja eest võttis Indias tugev maavärin 70 000 kuni 100 000 inimelu. Igal pool võtavad maad tornaadod, metsapõlengud, põuad, orkaanid, epideemiad ja haigused. Me elame maal, kus iseenesest kasvab umbrohi, mitte aga esimese sordi tomatid, nisu, mais või õunad. Looduslik maailm vireleb kokkukukkumise äärel. Muutumine ja allakäik on osa elust.
See on selline olukord, mis Pauluse sõnade kohaselt lõpeb. „Ka loodu ise vabastatakse kord muutumise ja allakäigu orjusest Jumala laste kirkuse vabadusse!”
Uus päev läheneb, mil muutumine ja allakäik kaovad igaveseks. Peetrus aitab meil seda aega haarata, kui kirjutab, et „meie ootame aga tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus” (2Pt 3:13).
In English