Inimene tunneb end tähtsalt, kui ta on midagi kogunud, kollektsioneerinud. Kui küsida inimestelt, mida nad koguvad, siis on loetletu hulgas kindlasti ära mainitud ka raha.
Rikka ja rumala mehe loos, mida Jeesus tähendamissõnana ette kandis, on kaks mõtlemapanevat kohta. Esimene, millele Jeesus tähelepanu juhtis, on aeg, mis ei ole meie valduses… Mees nentis rahulolevana, et tal on vara paljudeks aastateks! Kui palju on palju? Lapse meelest on tema 30aastane ema vana inimene ja vanaema on lausa dinosauruste-aegne! Nii et sul on vara terveks igavikuks!
Ja teine koht on vara kaduv väärtus. Ühel hetkel on saanud rublad, kroonid lihtsalt prahiks ja varem või hiljem on ka eurode saatus sama.
Meenub üks lugu Põltsamaa kandis elanud vanainimesest, kes palus oma tütrel katta tema kirst, kui ta on surnud, oma lapitekiga. Aja saabudes otsustas tütar seda mitte teha ja viskas teki kuuri. Kunagi hiljem kuuris korrastades märkas ta õmbluse vahelt 25rublase serva. Lähemalt asja uurides avastas, et ema soovis kõik tütre poolt igakuiselt emale antud kahekümne viiesed hauda kaasa saada, kus need oleksid koos temaga põrmuks saanud…
Jumal, kasvata meie suhtumist rahasse ja omandisse. Aita, et me ei peaks seda esmatähtsaks ega keskenduks oma jõu, aja ja energiaga maistele väärtustele.
Galina Lõhmus
In English