MÕNED USKUMUSED ON ISIKLIKUD

Avaldatud 16.11.2014, rubriik Päeva sõna

Usku, mis sul on, pea iseenese jaoks Jumala ees. Õnnis on see, kes enda üle kohut ei mõista selles, mis ta leiab õige olevat. Rm 14:22

Salmis Roomlastele 14:21 pöördus Paulus tugevate poole. Ta soovitas neil mitte teha midagi sellist, mis kaasusklikke komistama ja langema võiks panna. Ta on üsna veendunud, et neil, kes ei ole nii tundlikud arutelu all olnud eluviisi küsimustes, on vastutus nende ees, kes on oma veendumustes kohusetruumad. Kuid tänases salmis kirjutab ta, et ka nõrgematel õdedel-vendadel on kohustused. Nad ei peaks oma erinevaid uskumusi liiga suureks puhuma. Piibel soovitab neil oma usku endale pidada. Siit võib välja lugeda, et nad ei tohiks oma uskumustest tunnistada, kuid see tähendus jääb ühekülgseks. Pigem on siin öelda tahetud, et nad peaksid endale hoidma sellised uskumused, mis ei ole kristluses kesksel kohal või mis on vaieldavad. Sellised uskumused tuleks neil jätta enda ja Jumala vaheliseks asjaks. See tähendab, et nad ei pea pidevalt kaitsma oma kindlaid veendumusi ühes või teises eluviisi küsimuses, nagu oleks see päästeküsimus. Mõelge vaid, kui teistsugune oleks kogudus siis, kui kõik järgiksid Pauluse nõuannet ja ei teeks oma isklikke veendumusi käitumisnormiks teiste jaoks.

Kuid isegi siis, kui Paulus soovitab nõrgematel koguduseliikmetel oma vaateid mitte propageerida, ei püüa ta nende endi jaoks vähendada nende veendumuste olulisust Jumalaga käimise teel. Kui nad siiralt usuvad, et Jumal on neid ühes või teises küsimuses veennud, siis oleks neil vale oma uskumusest üle astuda. Paulus kirjutab: „Õnnis on see, kes enda üle kohut ei mõista selles, mis ta leiab õige olevat. Kui aga keegi sööb kõheldes, siis on ta süüdi mõistetud, sest see ei tule ta usust.” (Rm 14:22, 23).

Me ei tohiks neist sõnadest kergelt üle libiseda. Igaüks meist vastutab Jumala ees, kas me elame oma veendumuste järgi. Isegi kui need veendumused on valed, tuleb meil nende järgi elada, kuni Jumal meile paremat teed näitab. Teisiti käitudes oleksime iseenese silmis silmakirjatsejad ning kahjustaksime oma usku Jumalasse. Pauluse õppetunnid 14. peatükis on meie jaoks olulised. Juba Pauluse ajal oli koguduses probleeme iseteadlike inimeste omavahelise läbisaamisega. Ja need probleemid kestavad edasi. Vastus neile on tänaseni seesama, mis Pauluse ajal.

Jaga Facebookis