Paulus viljadest

Charli hakkas varakult enne jõule palvetama, et ta saaks omale jalgratta. Tema pere oli vaene ja ta mitte ainult ei tahtnud jalgratast, ta vajas seda. Saabusid jõulud, kuid need ei toonud jalgratast. Perekonna tuttav, kes polnud eriti kaastundlik, ütles Charliele: “Ma näen, et Jumal ei vastanud sinu palvele saada jalgratas”.

“Ei, Ta vastas küll,” ütles seepeale poiss, “Ta ütles “EI”. ”

Mitte kõik meie palved ei saa positiivseid vastuseid. See oli ka Pauluse kogemuseks, kui ta mitmel korral plaanis reisi Rooma. Ta tahtis minna, kuid Jumal teadis, et veel pole õige aeg.

Kuid nüüd lõpuks, süttis apostlile roheline tuli, et liikuda läände. See äratas Pauluses suuri ootusi. Tema esimeseks mõtteks oli koguda Roomas natuke “vilju”.

Piibel kasutab sõna “vili” seoses vaimsete asjadega kolmes mõttes. Esiteks iseloomustab see inimest, kes on vaimuga täidetud. Gal. 5, 22-23 iseloomustab “vaimu vilja”: armastus, rõõm, rahu, kannatlikkus, õrnus, headus, usk, tasadus, mõõdukus.

Teine tähendus on seoses kristlaste tegevusega. Paulus kirjutab roomlastele “pühaduse viljade” omamisest (Ro 6, 22).

Kolmas “vilja” tähendus Uues Testamendis viitab Kristuse poole pöördunute arvu kasvamisele. Sellest tulenevalt räägib Paulus Epainetosest kui “esmaviljast” või esimesest pöördunust Ahhaias (Ro. 16, 5).

Kahtlemata peab Paulus tänases tekstis silmas kolmandat tähendust. Apostel tahtis, et Jumal kasutaks teda koguduse suurendamiseks Roomas. Tema süda oli pidevalt hingedevõitmise töös. Miski ei teinud Paulust õnnelikumaks, kui inimeste juhtimine päästvasse suhtesse Jeesusega.

See salm ei kahanda kahe esimese vilja tähendust. Ta samuti aitas inimestel kasvada Kristuses nii vaimuviljade poolest kui ka igapäevaelus, käitumises.

Paulus soovib sama täna minu jaoks: juhtida mu elu pidevalt Kristuse juurde ja saada rohkem Tema sarnaseks.