„Õndsad on rahutegijad.“ See vastab õndsakskiitmiste esimese poole õnnistusele „Õndsad on tasased“. Need, kes on alandlikud ja õrnad, saavad ühtlasi rahutegijateks.
Need omadused näitavad, kui radikaalne on Jeesuse selgitus kristlase iseloomu kohta. Loomu poolest ei ole me tavaliselt ei tasased ega rahutegijad. See ilmneb meid ümbritsevas rahutus maailmas ning probleemsetes kodudes ja peredes. Siin on tegemist kuningriigi põhimõtetega, mis on vastuolus selle maailma kuningriikide põhimõtetega. Ja selle uue kuningriigi kodanikel peab olema uus loomus.
Asi pole selles, et me oleme läbinisti halvad. Lõppude lõpuks, nagu Ellen White kirjutab: „Igas südames on arusaam õigusest, igatsus headuse järele.“ (Education [Kasvatus], 29). Kuid see igatsus võitleb meie südames Aadamalt päritud kalduvusega valida halb.
Elu oleks paljuski lihtsam, kui me oleksime kas läbinisti halvad või läbinisti head. Tegelikult toimub meist igaühe elus pidevalt võitlus hea ja kurja vahel. Meie elu on mikrokosmiline võitlusväli, sest me seisame päevast päeva Kristuse kuningriigi ja Saatana kuningriigi põhimõtete pingeväljas.
Studdert Kennedy tabas otse kümnesse, kui märkis, et igaühes meist on raasuke pühakut ja portsjon patust, igaühes meist on üks osa pärit taevast, teine osa aga maa pealt. Kennedylt on ka kaunis väide: iga inimene pole muud kui üks suur algus.
See ongi probleemi olemus. Suurest algusest ei piisa. Jumal tahab tulla meie ellu ning töö lõpetada. Osa sellest teeb meist rahunõudjad, nii et võime ikka enam ja enam sarnaneda Rahuvürstiga.