Igal valitsusel on olemas sõjavägi, kohtuorganid, politsei ja trahvisüsteemid. Maailma ajalugu on täis sõdasid ja kallaletunge ning iga päev kuuleme meedia kaudu uutest kuritegudest.
Miks? Miks me peame elama maailmas, mis on täis sõdasid ja kuritegusid?
Vastus on lihtne – patt. Kui uurida inimesi või rahvaid, siis leiame me nende juures palju patule viitavaid omadusi – iharust, ahnust, isekust ja enesekesksust.
Me ei saa isegi hakata mõistma oma maailma probleeme enne, kui jõuame Piibli õpetuseni patust. Just patt ja selle vastikud järeltulijad teevad maailmas rahu säilitamise nii keeruliseks. See on patt, mille pärast on purunenud kõik suured rahuplaanid, mis on täitnud diplomaatilise ajaloo koridore.
Meie maailma põhiprobleemid ei ole poliitilised, majanduslikud ega sotsiaalsed. Ei, ei! Tegelikult on asi rahvaste ja üksikisikute suhtumises, mis seab oma tahtmised ja soovid kõigest muust kõrgemale.
Sellest tulenevalt, kui ma olen piisavalt suur või tugev, siis võtan kohe jõuga, mida tahan. Muidugi, kui ma pole selleks piisavalt tugev, võtan selle siis, kui teised ei näe.
Selleks, et Rahu Saaks Kunagi Valitseda, On Vaja Uusi Südameid, Mõtteid ja Hoiakuid.
Räägitakse lugu kahest sügavalt usklikust mehest, kes elasid aastaid koos üksildases paigas mägede keskel. Ühel päeval tuli neil mõte igavuse peletamiseks hakata käituma nagu kogu ülejäänud maailm.
See tähendas aga tülitsemist. Alustuseks soovitas üks meestest teisel panna nende vahele kivi ja väita, et see kuulub talle ja ainult talle.
Sõbrale vastu tulles ütleski teine mees: „See kivi on minu oma!“ Mõeldes nende aastaid kestnud sõprusele, ütles esimene mees: „Hea küll, kui see kivi on sinu oma, siis las ta olla.“ Ja nii nende tüli lõppeski.
Sellist Rahutegemise Vaimsust Vajab Meie Tülisid Täis Maailm.
In English