Me oleme usklikud II

Jesaja 7. peatükist võime lugeda sellest, kuidas Jumal saatis prohveti kaudu julgustava sõnumi kuningas Ahasele, kui viimane oli mures läheneva vaenlase armee pärast. See oli tõotus pääsemisest, kuid Jumal lisas midagi veel, Ta ütles: „Kui te ei usu, siis te ei püsi.”

Selleks, et Jumal saaks oma tõotusi täita, peame meie uskuma, et ainult Jumal saab meid aidata ja ainult Talle teadaoleval viisil. Kui püüame Jumalat aidata oma tagavaraplaanidega, siis ilmselt rikume kõik ära ja lõpuks jääme ilma ka Jumala õnnistustest.

Mulle väga meeldib, kuidas Rm 4:18 on Aabrahami kohta öeldud: „Aabraham uskus, kui lootus näis lootusetu.”

Arvan, et see on parim definitsioon usule – kui lootus näib lootusetu. Aabraham uskus veel siis, kui Jumal ootas, kuni Aabraham oli tõstnud noa, et surmata oma poega, enne kui ütles talle, et Tal on valmis vaadatud teine ohver – jäär. Ka Iisaki usk sai läbi katsutud sel hetkel, kui Jumal ootas, kuni Iisak tundis end surmaga silmitsi olevat. Alles siis sai Jumal neile näidata oma plaani kogu inimkonna päästmiseks. Jumal ootab mõnikord ka meie palvele vastamisega. Kuid Jumal üksi teab, millal on just õige aeg tegutseda, kuigi meile paistab see viivitusena.

Teame lugu mehest, kes, lugedes Piiblist Jeesuse sõnu usu ja mägede liikumise kohta, arvas, et ka see mägi, mis tema aknasse paistab ja hommikupäikest varjab, võiks usu läbi teisale minna. Kuid hommikul ärgates ja nähes, et mägi on ikka päikese ees, tulid tema huultelt sõnad: seda ma arvasin. Selline ei ole tõeline usk.

Usk ei ole kuldkalake, mis meie soove hetkega täidab. Usk on oma südame läbikatsumine, palve, palve ja veelkord palve. Usk tähendab suhtlemist Jumalaga, sest ainult Jumalalt saame nõrkuse ja kahtluse hetkedel uut jõudu ja uut usukindlust.

Ja lõpuks, usk tähendab seda kogemust, kui sa näed ja kuuled ja südamevärinal tunnetad, kuidas suur mägi aeglaselt, vaikse naginaga nihkub... Olgu see muremägi, mingi raske olukord või ka kellegi kivistunud süda, mis vaikselt mureneb. Seejärel on südames ainult üks ja ainus tunne: Jumal, Sa oled suur! Jumal, Sa oled võimas! See on tänutunne!

Jumal julgustab meid vaatama tulevikku!

Just siis, kui lootus näib lootusetu, on tegelikult Jumal juba oma käed meile vastu sirutanud. Paneme siis oma käed Jumala kätte ja läheme koos edasi! Jumal õnnistagu meid selles.

Virve Toom