Kolmas "Mina olen"

Pauluse kolmas “mina olen” (ingl. k. – tõlk.) kõlab alguses natuke veidralt. Miks peaks tema või keegi teine häbenema evangeeliumi? Pealegi teistes kirja osades ta ülistab ja kiidab evangeeliumi (vt. Gl 6, 14, Ro 5, 2, 11).

Ehk peitub vastus selles, miks Paulus pani selle mõtte evangeeliumi mitte häbenemisest kirja algusesse, et mõned lükkasid evangeeliumi sõnumi ära selle lihtsuse tõttu. See juhtus kindlasti Korintoses, kus mõned mõistsid ristilöödud Päästjast jutustamist rumalusena (1Ko 1, 18). Tegelikult mainib ta mõni salm hiljem, et ristilöödud Kristusest jutustamine oli komistuskiviks juutidele ning rumalus kreeklastele(salm 23). Mõned Ateenas jällegi pilkasid teda, kui kuulsid surnust ülestõusmisest (Ap 17, 32).

Jutlustada Jumalast, kes sai inimeseks läbi neitsist sünni, suri ristil nagu kurjategija, tõusis surnust üles, läks elusalt taevasse ning tuleb ühel päeval maa peale tagasi, ei olnud eriti mõistlik jutt selle aja haritud inimeste silmis. Ning enesekesksed haritlased läbi aegade paneksid sind tundma räbalasti oma meie-teame-kõike suhtumisega.

Teine põhjus, miks Pauluse-aegsed inimesed kõhklesid Jeesusest jutlustamast, oli see, et lisaks sõnalisele häbistamisele tõi see kaasa ka ihuliku karistamise. William Barcley märgib, et Paulus vangistati Filippis, jälitati Tessaloonikas, aeti välja Bereast, tema üle naerdi Ateenas.

Apostlil ei pruukinud olla ka muljetavaldav välimus. Varajastes kirjutistes Apogrüüfides, Pauluse ja Thecla lugude raamatus on kirjas, et Paulus oli lühikest kasvu, palja pealaega, kõverate jalgadega… lähedalasetsevate silmade ja ühele poole viltuse ninaga.

Lühidalt öeldes, Paulusel olid kõik need probleemid, mis sinul ja minulgi, kui asi puudutab Jumalast tunnistamist. Kunagi pole olnud kerge või valutu tunnistada. Paneme end alati sellega ohtu või pilke alla.

Ikkagi oli Paulus jutlustamises järelejätmatu. Peale selle, kaugel sellest, et ta häbenes evangeeliumit, ta oli uhke selle üle. Miks? Paulus vastab sellele küsimusele Rooma 1, 16 ja 17, kui ta räägib meile Jumala väest ja päästest. Kui oleme seda mõistnud, on meil kõigil õigus olla evangeeliumi üle uhke.