Ära iial tagane oma lubadusest

Need, kes on tõotanud viia edasi Jumala tööd, ärgu kahetsegu oma lubadusi ega varjaku seda, mis neile on antud. Need, kes on võtnud endale vastutuse tühistada Jumalale antud tõotus, teevad eeldatavasti seda, mille kohta nad viimasel kohtupäeval aru anda ei soovi. Inimeste kogu, kes annab praegusel ajal nõu, et rahalisi vahendeid ei tule Jumala töösse suunata, vaid teistesse ettevõtmis-tesse paigutada, tuleks tagasi lükata, sest Issand ütleb teile: „Kogu-ge oma varandust taevasse.“ „Investeerige oma vahendid minu töö edendamiseks, uute misjonipõldude jaoks, et käesoleva aja tõe valgus võiks särada maailma kõigis osades.“

Kui heldekäeline oli And, mille Jumal inimkonnale andis. Ta armastas maailma niivõrd, et andis ainusündinud Poja, „et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu“ (Jh 3:16). Issand Jeesus andis oma elu maailma eest, et inimesel võiks olla täiuslik eeskuju. Ta jättis maha oma kuningliku rüü ja krooni ning tuli inimesena maa peale. Teda kiusati kõigis asjus nii, nagu inimest kiusatakse, kuid Ta ei astunud kordagi kõrvale rajalt, mille Ta oli valinud. Teda hoidis Jumala vägi, Teda toetas See, kes tahab olla abiks kõigile, kes Teda armastavad ja Tema käske pea-vad.

Kristus elas vaese inimlapse lihtsat elu ja tutvus nii vaeste lap-sepõlvega. Kui siis Tema teenimistöö ajal toodi Tema juurde lapsi, et Ta neid õnnistaks, mõtles Ta emale, kes oli Teda sünnitanud, ning austas nende laste emasid, õnnistades nii neid kui ka nende lapsi. Kristus andis iseenese alanduse ja vaesuse ellu, et Ta saaks jätta kõigile, lapsepõlvest meheeani, eeskuju, missugune peaks olema iga inimperekonna liikme elu.

Kõik, kes on saanud Jumala lasteks, peavad tegema kõik, mis nende võimuses, et otsida ja päästa kadunud lambaid. Nad pea-vad kasutama kõiki võimalikke vahendeid, et viia patustele elu-sõna ja Kristuse päästvat armu. Tõesse uskujad peavad kogu aeg meeles pidama Kristuse ohvrit, mille Ta tõi selleks, et olla inim-likkuses eeskujuks kõigile inimolevustele. – Kiri nr 104, 19. märts 1907, neile, kes teevad suuri annetusi käesoleva aja tõe töö heaks.