Üks Kristusega
Avaldatud 19.5.2013, rubriik Päeva sõna
Mina neis ja sina minus, et nad oleksid täielikult üks, nii et maailm tunneks ära, et sina oled minu läkitanud ja et sa oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind. Jh 17:23
Võtkem teadmiseks, et meie lunastuse eest on hoolitsetud. Kristus jättis taevased õued ja tuli siia maailma, et meie eest lepi-tust teha. Kõik, kes tulevad elavas usus Tema juurde, võivad seista soodsamal alusel. Kui Jumala teenijad seda kuulutavad, astub Saa-tan nende juurde, kel mõistus kiheleb, ning esitab oma teadus-likke probleeme. Inimestel on kiusatus asetada teadus Jumalast kõrgemale. Aga kes suudaks teaduslikult uurides avastada Juma-lat? Inimesed võivad Jumalat omamoodi tõlgendada, kuid ükski inimmõistus ei mõista Teda. See probleem ei ole meie lahendada. Piiratud inimene ei tohiks püüda Issandat ära seletada. Ärgu kee-gi hellitagu mõtteid spekuleerida Tema olemuse üle. Siin on vai-kus kõneosavus. Kõiketeadja on igasugustest arutlustest kõrgemal.
Kristus on üks Isaga, kuid Jumal ja Kristus on kaks eri isikut. Loe Kristuse palvet Johannese evangeeliumi 17. peatükis ja sa näed, et see mõte on selgelt välja toodud. Kui tõsiselt palus Pääst-ja, et Tema jüngrid oleksid üks Temaga nagu Tema on üks Isaga. Ent Kristuse ja Tema järelkäijate vahel valitsev üksolemine ei hävita kellegi isiksust. Nad peavad olema Temaga üks nagu Tema on üks Isaga. Selle üksolemisega peavad nad selgitama maailmale, et Jumal saatis oma Poja patuseid päästma. Kristuse järelkäijate üksmeel peab olema ümberlükkamatu tõend, et Jumal tõepoolest saatis oma Poja maailma patuseid päästma. Kuid lodev ja lõtv religioon jätab maailma segadusse ja hämmeldusse.
Mu vennad ja õed, võtke sisse koht kõrgemal alusel ja töötage selle nimel, et olla üks Kristusega. Päästja süda soovib, et Tema järelkäijad täidaksid Jumala eesmärgi kogu selle kõrguses ja süga-vuses. Nad peavad olema üks Temaga, kuigi nad on maailma laia-li puistatud. Kuid Jumal ei saa neid teha üheks Kristuses, kui nad ei ole valmis loobuma oma teest Tema heaks.
Kõige selle valgel, mida Kristus on meie eest kannatanud – kas peaksime kaebama, kui meilt nõutakse enesesalgamist ja kanna-tuste talumist? Kas see ei paneks Jumalat meie pärast häbi tund-ma? Rõõmustagem, et meil on eesõigus saada osa Kristuse kanna-tustest, sest ainult nii saame sobilikeks osa saama Tema aust. ... Elagem niisugust elu, mis juhib patused Päästja juurde. Kristus viis oma inimlikkuse koos endaga taevastesse õuedesse ja kogu inim-kond võib toetuda Temale kui oma esindajale. Me võime saada Temas täielikuks. – Käsikiri nr 58, „Töö Washingtonis“, 19. mail 1905 peetud loeng.