Jeesus tunneb mind

„Jeesus tunneb meid isiklikult.... Ta teab maja, kus me elame, ning iga sealse elaniku nime.” („Ajastute igatsus”, lk 479).

Kujuta endale lambakarjust, kelle karjas on sada lammast. Sada erineva välimusega, erineva iseloomu ja käitumisega lammast. Karjane, kes on aastate vältel lammaste eest hoolt kandnud, teab neist igaühte. Ta on viibinud nende sünni juures, hoidnud neid süles, kaitsnud kiskjate eest, ta on juhtinud nad mahlastele rohumaadele ja kosutavate veeojade äärde. Ta on andnud igale lambale nime ja neid kutsudes nad tulevad – tulevad, sest karjane ei ole kunagi teinud neile midagi kurja, mille pärast nad peaksid teda kartma. Karjane hoolib oma lammastest, ta armastab neid.

Jumal, kes on meie Karjane ja kelle karjas on kõik kogu planeedil Maa elavad inimlambad, hoolib ja armastab meid veelgi enam. Ja mis kõige imelisem, Ta tunneb igaühte meist nimepidi. Nimepidi tundmises või hüüdmises on midagi isiklikku. Tähendab, ma olen selle isikuga varem kohtunud, ma tunnen teda. Apostel Johannes kirjutab armsale Gaajusele: „Rahu sulle! Sind tervitavad sõbrad. Tervita sõpru nimepidi!” (Jh 1:15) Nimepidi tuntakse sõpru – neid, kellest hoolitakse.

2008. aasta jaanuari esimesel hingamispäeval sain imelise kinnituse selle kohta, et taeva Jumal tunneb mind, Leonora Nõmmikut, nimepidi. Pärastlõunasel ajal Kiviõlis grupis viibides oli igaühel võimalus rääkida oma kogemustest. Õde Tamara rääkis ajast 90ndate lõpul, mil ta hakkas külastama meie poolt läbi viidavaid seminariõhtuid. Uskliku inimesena oli tal heaks harjumuseks teha eestpalveid inimeste eest, kes teenistust läbi viisid. Ta tegi seda nimeliselt, palvetades: „Anna tervist Viktorile ja tema naisele Marinale…” Samal hetkel kuulis ta endas vaikset häält: „Leonorale.” Õde mõtles endas, et küllap tuleb tal siis ka Leonorale tervist paluda ja seda ta ka tegi. Järgmise palve ajal palvetas ta jälle: „Anna tervist Viktorile ja temanaisele Marinale…” ja taas kuulis ta sama häält: „Leonorale!”Alles hiljem sai ta teada, et Viktori naine ei ole sugugi Marina, vaid hoopis Leonora ja seda oligi Püha Vaim talle palves sosistanud! Minu jaoks oli see pisarateni liigutav kogemus ja usukinnitus uue aasta esimestel päevadel. Olen üliõnnelik, et Suur Universumi Kuningas teab minu nime – Ta armastab mind!

Ka sina, kes sa just praegu neid sõnu loed, võid olla kindel, et ka sind tunneb Jumal nimepidi, ka sind on Ta „nimepidi kutsunud” (Js 43:1).

Ja veel: Jumal tõesti kuulab ja paneb tähele seda, mida sa palves räägid!

Leonora Nõmmik