Tänane tekst läheneb selle lõigu lõpule, mille päästis valla 17. salm ja kus Paulus väidab, et usklikud, Kristuse kaaspärijad, kannatavad koos Temaga. Kannatamise idee tõstatas küsimuse. Kuna kristlased on juba Jumala lapsed, sest, nagu Johannes seda väljendab, neil juba on igavene elu, siis milleks katsumused ja piin? Et sellele olulisele küsimusele vastata, jätkab Paulus 18. salmis. Ta toob välja, et ükski kannatus, mille läbi elame, ei ole mainimisväärne võrreldes nende heade asjadega, mille Jumal oma lastele on valmistanud. Salmides 19–22 läheb Paulus edasi, väites, et peale inimeste kannatavad langemise laastava mõju all ka inimesest alamad loodolevused. Apostel räägib, et loodu ägab lootuses saada vabaks. See ägamine täieliku päästmise järgi, nagu nägime 23. salmis, ei ole omane ainult loodule, vaid laieneb ka inimestele, kui nad ootavad enda päästmise lõpetamist.
Tänane salm (s. 24) kannab edasi pinget pooleldi päästetud ja täiesti päästetud olemise vahel, mineviku ja tuleviku vahel. Sõnad „oleme päästetud” (NASV: „saime päästetud”) peegeldavad minevikku. Kreekakeelse verbi aeg viitab minevikus toimunud otsustavale vabastamisele süütundest, patu kütkest ning Jumala hukkamõistust. Teisalt vaatab tänane tekst siiski tulevikku ja lootusele, mis saab täidetud, lootusele, mille täitumist me pole veel kogenud. Apostlil on kahtlemata mõttes 23. salmi tõotus meie ihu lunastusest. Siiski on 23. salmil teistsugune lootuse kujutis – „uudsevili”. Vanas Testamendis tähendas uudsevili juudi tava viia esimene saak Jumalale ohvrianniks. See teguviis pühitses kogu lõikuse ning kandis endas mõtteid edasistest viljasaakidest. Paulus on uudsevilja mõiste tähenduse nihutanud sellelt, mida meie Jumalale anname, sellele, mida Jumal meile annab. Seega väidab apostel Roomlastele 8. peatükis, et see, mil määral oleme praegu osaduse Püha Vaimuga, on vaid eelmaitse nendest paljudest õnnistustest, mis ootavad meid tulevikus.
Sama mõtet jätkab Paulus tänases salmis, rääkides tuleviku lootusest. Ei tohi iial unustada, et lootuse idee Pauluse mõtteis pole pelk unelm. See on pigem kindlus. Ühel päeval saavad kannatused läbi ja Jumala lapsed kirgastatakse koos Kristusega (Rm 8:17).