„VEREPEIGMEES”

See on üks kõige kummalisemaid lugusid kogu Pühakirjas. Neli väsinud rändurit varisevad kokku kõval pinnal, mis näib jumalast hüljatud kõnnumaana. Nende väsinud ja valutavad lihased keelduvad ühtki sammu astumast ja enne öö saabumist magavad kõik sügavalt. Äkitselt lahvatab pimedusse valgus – üks Olevus, paljastatud mõõk käes. Seistes harkisjalu ühe magaja kohal, tõstab ta oma relva kõrgele öisesse taevasse. Sel silmapilgul ärkavad kaks magajat, üks, kelle kohal on olevus, ja teine tema pärani silmadega naine. Tajudes oma abikaasa surma lähenemist, hüppab naine üle varjude kolmanda magaja juurde, rebib lõhki tema rüü ja lõikab poja välkkiirelt ümber. Ja kui ta viskab selle väikese tükikese poisi liha oma mehe poole, kaob ähvardav olevus öhe. Lõpp.

See lühike jutustus Moosesest ja Sipporast ning nende noorema poja kiirest kesköises ümberlõikamisest jumaliku ähvardava palge ees on hämmastav. Kuid veelgi hämmastavam on selle nugaterav mõte vaimulike juhtide jaoks: hoidu sosina eest: „See pole oluline.”

Sest nende jaoks, kelle Jumal on kutsunud oma rahvast tõotatud maale juhtima, on see tõesti oluline. See on jutlustajate ja õpetajate kutsealane oht, ohtlik kaitsepookimine, mis võib nüristada pastorite südame selle Raamatu suhtes, mis on nende elukutse, amet ja elu kutsumus. Familiaarsus tekitab lugupidamatust või vähemalt hooletust. Mooses teadis ümberlõikamise lepingumärgist. Ta kirjutas ise 1. Moosese raamatu 17. peatüki loo. Kuid tema ja ta naine otsustasid, et see rituaal pole tegelikult nende teise poja jaoks oluline. Kuid „valitud rahva juhi seesugune hooletus võinuks vähendada jumalike juhtnööride mõju rahvale [keda ta pidi juhtima]”. („Patriarhid ja prohvetid”, lk 191) Kui me ei praktiseeri enam seda, millest jutlustame, seame ohtu kogu valitute kogukonna. Ja me ütleme lahti oma moraalsest õigusest juhtida.

Kus on lootuse evangeelium vaimulike juhtide jaoks? „Sa oled tõesti mu verepeigmees!” hüüdis Sippora. (2Ms 4:25) Selles on ka meie pääsemine. Sest Kolgatal sai Kristus oma pruudi – koguduse – jaoks Verepeigmeheks. Vaimulikud juhid ei saa Tema ohvri tõttu ainult puhastatud, vaid meile antakse uus moraalne õigus taas kompromissideta juhtida.