Minu kogemus Jumalaga on ajast, kui olin lõpetanud 10. klassi. Aktuselt sõitsime sõbrannadega Pärnusse päevitama. Seal päikese käes olles sain tubli annuse energiat, mida mul hiljem väga vaja oli. Veidi pärast seda asusin tööle ettekandjana. Jõudsin töötada kõigest 2 nädalat, kui jäin haigeks. Kurk oli valus ning köha kippus kallale, tundus olevat kergem külmetus, mis varsti taandub, kuid selle ravimine kestis oodatust kauem. Köha läks aina tugevamaks ning tõusis palavik, mis küündis 40 kraadini. Ja nii nädal aega järjest, palavikuga kaasnes tugev peavalu ning niisugune kurguvalu, mis muutis neelamise vaevaliseks.
Ühel laupäeval helistas meile koguduseliige, kes helistas meile väga harva. Ta tundis huvi, miks mu ema sellel päeval kirikus ei olnud ning mu ema vastuse peale, et tal on laps haige, pakkus koguduse õde sõbralikult, et nad palvetavad minu pärast. Nii tehtigi ning laupäeva öösel vastu pühapäeva hakkas mu kõrge palavik langema, pühapäeval tekkis jälle söögiisu. Alates sellest hetkest muutus haiguse kulg ning ma hakkasin paranema. Mu keha oli aga haigusest täiesti kurnatud – tundsin, kuidas kõik mu jõuvarud on otsas, kättki oli raske liigutada.
Selle looga tahan teile, armsad, kinnitada, kui suur jõud on eestpalvel. See annab Jumalale õiguse meid surmast päästa. Mina tean, et see oli võitlus minu elu pärast. Sel hetkel, kui haigus mind tabas, ei käinud ma kirikus ega olnud vaimulikest teemadest mingitki pidi huvitatud. Ma olin teadlik Jumala olemasolust, kuid üritasin seda endast eemale tõrjuda. Juba siis käis minu pärast võitlus.
Kogu südamest tahan tänada ka oma kallist ema, kes kogu haiguse vältel istus mu voodiserval, palvetas ning hoolitses mu eest. Minu ema eestpalved on mind toonud Jumala juurde tagasi.
Ma olen Jumalale südamest tänulik, et Ta on mulle andnud uue võimaluse. Nüüd tahan mina oma elu anda täielikult Jumalale, sest ma olen selle kingituseks saanud.
Pille Põldaru
In English