KUIDAS ON UUESTIRISTIMISEGA?

Apostlite tegude 19. peatüki esimestes salmides on kindel piibellik põhjus teistkordseks ristimiseks. See ei pea kindlasti olema seotud kasvuga kristlikus elus. See on seotud uue valgusega Jeesuse kohta, mida inimesel varem ei olnud. See on miski, mille inimene on oma teadmatuses hooletusse jätnud. Kui jüngrid, kellest on räägitud Apostlite tegude 19. peatükis, kuulsid uuest tõest, millest nad enne ei olnud teadlikud, ristiti nad teist korda.

Meie praktika kirikus on olnud nende inimeste teistkordne ristimine, kes on olnud kunagi kristlased, kuid on siis pööranud selja Jumalale ja läinud oma teed. Kui nad tagasi tulid, said nad veendumuse, et tahavad uuendada oma avalikku tunnistust Jeesusest Kristusest.

Vahel tuleb keegi ja ütleb: „Mind ristiti, kui olin 10 või 11 aastane ja ma ei teadnud, mida see kõik tähendab. Mind ristiti lihtsalt sellepärast, et ka kõik teised lapsed ristiti. Kuid pärast seda ma olen surnud ja keegi ei ole tulnud mu matustele. Ma olen uuesti sündinud, aga keegi ei ole mu sünnipäeva tähistanud. Nüüd ma sooviksin saada tõeliselt ristitud.“ Me ei kõhkle, kui Püha Vaim on seda inimest veennud tema otsuses.

Mõne jaoks on uuestiristimise külge jäänud teatav stigma. Eriti siis, kui keegi, kes on paistnud olevad koguduse tubli liige, aga soovib uuesti ristimist, on paljude mõtteis küsimus: „Ei tea, mida ta küll valesti tegi?“ Seepärast mõnikord need, kes on soovinud uuestiristimist, tahavad seda teha pigem väheste sõpradega kusagil looduses kui kirikus. Kuid mulle meeldis selle paari tunnistus, keda ma hiljuti uuesti ristisin. Nad on olnud tublid koguduse liikmed, kuid alles hiljuti jõudsid nad isikliku suhteni Issanda Jeesusega. Nad ütlesid: „Me usume, et mõned teist imestavad, miks me oleme otsustanud selle sammu astuda. Võib-olla te mõistatate, mida me küll valesti tegime? Me tegimegi tegelikult halvimat!“ Sel hetkel sa oleks võinud kuulda nööpnõela kukkumist. Nad jätkasid: „Me oleme teinud halvimat. Me oleme elanud oma head, õiglast, moraalset, religioosset elu lahus Jeesusest. Ja see on halvim.“

Selleks, et ristimine võiks olla mõttekas, olgu see siis esmaristimine või uuestiristimine, peab seal olema tõend elu muutuse kohta suhetes Jeesusega.