Tegevus toimub seespool

Suur pööre jätkub Rooma 2, 27 ja 28. Rooma 1. peatükiga tekitas Paulus juutides hea tunde nagu oleksid nad patustest paganatest kõrgemal. Kuid kogu Rooma 2. peatüki vältel on ta hajutanud juutide eneseõigust. Ta kustutas nende kindluse, et nad ei lähe Jumala kohtu alla (Ro 2, 1-16). Siis kustutas ta nende kindluse, mis rajanes seadusele (salmid 17-24). Järgmiseks võttis ta neilt kindluse sellesse, et ümberlõikamine on kindel pääs Jumala kuningriiki (salmid 25 ja 26).

Ja lõpuks 27. salmis on Paulusel au öelda, et paganad, kes järgivad seadust, võiksid istuda juutide üle kohut pidama. See purustas kõik, mida neile oli õpetatud kohtupäevast. Kas nad polnud mitte ülev rass, tõeline kogudus, valitud? Kas nad ei pidanud istuma kohut mõistma patuste, ümberlõikamata paganate üle? Paulus purustas kõik nende kõrged mõtted.

Aga oota. Ta ei ole veel lõpetanud. Rooma 2, 28 alustab ta uuesti selgitamist, mida tähendab olla juut, kui ta väidab, et “ei ole ju juut see, kes seda on välispidi; ega ole ümberlõikamine see, mis sünnib välispidi lihas”.

Paulus õpetab siin, et ei sündimine ega formaalsused taga Jumala tõeliseks rahvaks olemise. Samuti ei võimalda need kellelgi pääseda viimsest kohtust. Ja kõige tähtsam, need ei ole pääste võtmeteks. Paulus ütleb, et religioon ei ole väline asi. Pigem selgitab ta 28. salmis, et see on südame asi.

Liiga lihtne on teha õigeid asju, käia kirikus, samal ajal eirates meie igapäevase kogemuse sisemisi aspekte.

Täna on selleks suurepärane päev, et võiksime uuendada oma usulisi sisemisi väärtusi, tunnistada Jumalale meie sügavat vajadust Tema järele, panna hommikune Piiblilugemine tagasi kohale, kus see olema peab, veeta rohkem aega palves nii, et võiksime aru saada Tema tahtest, teha palve esmatähtsaks ja leida meie olemise tõeline keskus. Just nagu Jumal muutis juutide mõtlemist, tahab Ta seda teha ka meie heaks.