Garaaž, mis ei vaja reklaami II

Avaldatud 20.6.2016, rubriik Päeva sõna

See sõna on ustav ning ma tahan, et sa neid asju tõsiselt rõhutaksid, et need, kes on hakanud Jumalat uskuma, oleksid hoolsad tegema häid tegusid. See on hea ja inimestele kasulik. Tiitusele 3:8

Läksin autoga ühte Järvamaa teenindusse, kus vahetati ära veel üks andur (see tuli kohale Lätist), kuid ka see ei andnud soovitud tulemust: auto enam käima ei läinud.

Siis rääkis kogudusevend Jüri, et siinsamas tänava teises otsas on üks autoelektrik: laseks tal auto üle vaadata. Ta vedas mu auto köie otsas kohale ning töömees Tõnu võttiski töö ette. Tegemist on tavalise kodugaraažiga, kuhu mahtus lisaks autole veel paar inimest ja ega seal rohkem ruumi polnudki. Ei pakutud mulle istet, soojast joogist rääkimata. Polnud ka ajalehti ning ruumi ainus arvuti tegeles minu auto analüüsimisega. Väike ruum oli ka üsna jahe ning mitte kõige parema korra ja puhtuse juures. Aga seal väikeses Türi garaažis tegi töömees mu oma silme all auto korda. Ta ei osanud selgitada ega ka ise aru saada, miks need kaks varasemat teenindust teisi andureid vahetasid. Selleks ei paistnud olevat mingit vajadust.

Samal ajal, kui ma imetlusega vaatasin, kuidas spetsialist mu autoga suhtles, helistati Tõnule mingist infokataloogist ja pakuti võimalust oma teenust kataloogis reklaamida. Tõnu selgitas, et keegi ei tule tema garaaži kataloogireklaami peale. „Kui ma teen head tööd, siis küll liigub see sõna iseenesest,“ ütles ta telefoni ja jättis end kataloogi panemata.

Kogu see autosaaga andis mulle tõsise kogemuse. Inimesed otsivad vastuseid ja lahendusi säravatest saalidest ja kallitest teenindustest. Nad maksavad palju ja sageli juhtub, et nad ei saa selle eest mitte midagi. Ja siis on kuskil ühes tagasihoidlikus kohas keegi, kes ei reklaami ennast, sest tema töö tunnistab tema kasuks ise.

Sinna Tallinna firmasse mina igatahes enam ei lähe. Küll aga tean nüüd, et tänava teises otsas elab autoelektrik Tõnu.

Kui meie elu kannab head tunnistust ja head vilja, siis tullakse meie juurde ka tagasi.

Lauri Beekmann

Jaga Facebookis