Mõtiskle hetkeks koos minuga sellele õudusele inimajaloos, mida me mäletame kui holokausti. Ma seisin kord Auschwitzi kummituslikus vaikuses päeval pärast ülestõusmispüha. Ja ma mõtlesin sellele tummale sõnumile, mille selle külmad, tolmused krematooriumid kõnelevad veel maailmale, mis ikkagi elab. Kuid ma ei nutnud. Kord seisin perega Dachau tihkuvas vaikuses. Me kõmpisime pika teekonna mustvalgest muuseumist, kus olid pildid äärmisest õudusest ja tuimastavast tragöödiast, väikese tellistest krematooriumi juurde selle surmalaagri servas. Seekord keegi nuttis. Me kuulsime tema nuukseid, kui pöörasime ümber lopsaka lehestiku, mis nüüd seda surmakohta ümbritseb. See oli tüdruk, kes oli klassikaaslaste grupiga tulnud mingile keelatud ekskursioonile. Nad olid juudid ja nutja oli noor juudi tütarlaps. Ta nuttis mälestusmärgi juures, klassiõe lohutav käsi värisevate õlgade ümber. Oma häbiks pean tunnistama, et ma ei nutnud.
Kuid peale selle kolossaalsetes proportsioonides eepilise inimtragöödia, miks peaksime nutma ja pisaraid valama meie, kes nimetame end seitsmenda päeva adventistideks? Aastate jooksul, mis on möödunud neist surmalaagrites käimisest, mõistan nüüd, et on küll põhjust nutta. Ma usun, et kui aja lühiajalugu saab kirjutatud, on näha, et püha ajaloo riiulil on kaks sobivat raamatutuge, üks rea alguses ja teine lõpus, kaks tõe kogukonda, mis on tegutsenud lunastusloo alguses ja lõpus, kaks usukogukonda, mida seob ühine saatus – saada jumaliku kutsega valituks. Need kaks kogukonda kannavad hauakirja „ülejäänud”. Ja mõlemad teavad tõe väga kõrge hinna tähendust.
See on kummaline nimetus − see nimi „ülejäänud” – ja sa võid ajada selle jälgi ajaloos tagasi maa rikkumata alguseni. Sest Eeva kahe poja, Kaini ja Aabeli elus ja surmas sündisid kaks eraldi ajalooharu – ülejäänute kogukond ja vastuhakkajate kogukond. Liisk oli langenud ja „lohe vihastas naise peale ja läks sõdima nendega, kes olid jäänud üle naise soost”. (Ilm 12:17) Ja pole ka ime, sest kas polnud Jumal tõotanud, et naisest tuleb Seeme, kes purustab mao ja päästab inimkonna?