Elu, mis kestab

Meil on külluslikult tõendeid, et Jumala koguduses kasvab rai-hein koos nisuga. Koguduses on siiraid kristlasi, kuid on ka leigeid kristlasi. Neil on võimalus tõde tundma õppida. Jumala Sõna on neile esitatud; nad tulevad pidusöögile, nagu Juudas tuli paasapü-hale, kuid nagu Juudas, ei söö nad Elusõna. Keegi ei saa sundida sööma igavese elu Sõna – põhjalikuks tööks meeleparandusele toomiseks, et nad võiksid saada kristliku kogemuse ning olla juurdunud tões ja rajatud tõele. …

Meid ei tohi täita meeleheide selle pärast, et koguduses on häid ja halbu. Juudas arvati jüngrite hulka. Tal olid kõik eelised, mis inimesel võivad olla, aga kuigi ta kuulis tõde ja selle põhimõt-teid väga selgesti esitatult, teadis Kristus, et ta ei võtnud tõde vas-tu. Ta ei söönud tõde. See ei saanud osaks temast. Tema vanad harjumused ja kombed püüdsid kogu aeg end läbi suruda. Kuid Kristus ei kasutanud sunnimeetmeid, et Juudast jüngritest lahuta-da. …

Kõik, kes püüavad Jumalat tõeliselt teenida, satuvad kimbatus-se. Kuid ärge mõelge äpardumisele. Ärge rääkige araks tegevalt. Olgu kõik ühinenud meie taevase Isa tahtmist tegema. … Kui me oleme kristlased, siis ei saa me järgida maailma teguviise. Meie alatine nõuandja peab olema „kirjutatud on“. Ükskõik mida ju-malakartmatud inimesed teevad – see ei tohiks meid juhtida. …

Inimesed käituvad nii, nagu oleks neile antud eriline vabadus tühistada Jumala otsuseid. Tähtsamad kriitikud asetavad end Ju-mala kohale ja arvustavad Jumala Sõna, parandades või kinnita-des seda. Niimoodi meelitatakse kõiki rahvaid jooma Paabeli hooruse veini. Need suured kriitikud on parandanud asjad, et need sobiksid nende viimaste päevade populaarsete eksiõpetuste-ga. Kui nad ei suuda Jumala Sõna kummutada või vääriti kasuta-da, kui nad ei suuda seda inimeste tavade järgi painutada, siis nad rikuvad seda. …

Kõiki, kes on Jumala Sõna tegijad, õnnistatakse rohkelt. Üks-kõik missugust risti nad peavad kandma, ükskõik milliseid kaotusi taluma, ükskõik missugust tagakiusamist kannatama, isegi kui nad kaotavad oma ajaliku elu, saavad nad küllusliku tasu, sest nad kindlustavad endale elu, mis on samasugune nagu Jumalal. Kris-tuse pärast elu kaotades saavad nad elu, mis kestab läbi igavikuae-gade. Nad käivad valguste Isa juhtimise all, Tema juures ei ole muutlikkust ega muutuse varju. Nad näevad Tema nägu ja Tema nimi on nende otsaesisel. – Kiri nr 48, 21. jaanuar 1897, Austraa-lia juhtivatele töölistele, vendadele Daniellsile ja Salisburyle.