PÕRGULIK AED – 1

Avaldatud 21.1.2015, rubriik Päeva sõna

Ja ta võttis enesega Peetruse ja Jaakobuse ja Johannese ning muutus kurvaks ja tundis ahastust. Ja Jeesus ütles neile: „Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake!” Markuse 14:33, 34

Arva Mel Gibsoni filmist „Kristuse kannatused” mida tahad, kuid selles osas on tal kahtlemata õigus. Tee Kolgatale viib alati läbi Ketsemani. Ükskord ammu langes inimkond aias. Üks teine kord päästeti inimkond aias.

Paasapüha täiskuu all kiirustas kaheteistkümnest noormehest koosnev seltskond mööda hõbedasi ja tumedaid laike magava linna idavärava poole, väikest orgu pidi alla ja seejärel käänakuga rada pidi üles künkale viljapuuaeda, mida nende keeles nimetati „oliivipress” ehk Ketsemani. Kui nad värava juures peatuvad, näeme vilksamisi Jeesuse nägu, salapäraselt ja kummaliselt moondunud. Kas Ta sel õhtul rahustas: „Oma rahu ma jätan teile”? Ei, sest praegu ei ole Tema näoilmes rahu.

Midagi toimub Õpetajaga ja evangeeliumikirjutajad on vait. Ainus varjatud vihje on pikas kreekakeelses sõnas, mis esineb ainult Markuse evangeeliumis: „jubedusega täidetud.” Kui Jeesus nüüd vaarus aiasügavuse pühapaika, siis „Ta oigas valjusti, justkui oleks Ta õlgadel kohutav koorem. Kaks korda pidid Ta kaaslased Teda toetama, muidu oleks Ta kokku varisenud.” („Ajastute igatsus”, lk 467) Ta pöördub oma kolme lähima sõbra poole: „Minu hing on väga kurb surmani.” Ta oleks nagu suremas. Kas see võiski nii olla?

Summutatud nuuksed lõhestavad rasket ööpimedust: „Abba, Isa! Sinul on kõik võimalik! Vii see karikas minust mööda!” (Mk 14:36) Isegi Kristus ei suutnud välja öelda, mis Tema hinge hirmu ja pisaratega rebestas. „See karikas” on kõik, mida ta suudab ägades kuuldavale tuua. Mis saladuslik karikas see on, mille puudutamise ees Ta väriseb? Kas see on hirm füüsiliste kannatuste, valu ja surma ees? Isegi Sokrates ei kohkunud tagasi, kui tühjendas oma mürgikarikat, ning see pani John Stotti küsima: „Kas siis Sokrates oli julgem kui Jeesus? Või olid nende karikad täidetud erineva mürgiga?” („The Cross of Christ”, lk 74)

Pühakiri, millega oli Jeesus vägagi tuttav, kirjeldab korduvalt joomist karikast, mis on täis Jumala püha viha ebapüha patu vastu (Ii 21:20; Ps 75:8; Js 51:17; ka Ilm 14:10). Kas see võis olla põhjus, miks Jeesuse hing väriseb? Kas tõesti võis Armastus olla nii tugev, et oli valmis jooma minu mürgikarikast?

Jaga Facebookis