Tõeline kristlus

Maailmas on nii tõeline kui ka valekristlus. Inimese tegelik vaimsus ilmneb selles, kuidas ta kaasinimesi kohtleb. Võime esi-tada küsimuse: „Kas ta esitab vaimus ja tegudes Kristuse iseloomu või ilmutab lihtsalt iseloomu loomupäraseid isekaid jooni, mis on omased selle maailma inimestele?“ Usutunnistus ei tähenda Ju-mala ees midagi. Küsigu igaüks endalt: „Kes ma olen?“, enne kui on igavesti hilja eksimusi parandada. Meist endist sõltub, kas me kujundame niisuguse iseloomu, mis määrab meid Jumala taevase kuningliku perekonna liikmeks.

Kui me soovime saada Kristuse sarnaseks, siis peame uurima Kristuse iseloomu. ... Me peame teraselt ennast uurima ja küsima: „Kas see on Kristuse moodi? Kas Kristus toimiks niimoodi? Missu-guse mulje jätan ma nende meeltesse, kellega ma suhtlen? Kas ma käitun nii, et nõrgestan kõigi usku, kellega kokku puutun, ja panen neid arvama kergemeelselt kristlusest, mis on mu usutun-nistus? Kas ma olen ebaviisakas, ebakristlik, halastuseta nende vastu, kes on Kristuse verega ostetud?“

Ma hoiatan meie koguduste kristlasi, sest ma kardan, et paljud on laisa sulase moodi, kes mattis oma isanda talendi maha. Tema patt oli hooletusse jätmise patt, suurepärase, tema kätte usaldatud teadmiste aarde täiustamata jätmise patt. Jumal on andnud oma rahvale väärtusliku valguse, et maailma valgustada, kuid kas pal-jud ei kohtle seda ükskõikselt, toimides nii, nagu taevane and ei oleks tähtis? ...

Ainult hea aja jüngrid ei vasta Issanda kutsele hädaohu ajal, mille poole me kiiresti suundume. Aktiivsed jüngrid mitte üksnes ei kuule Kristuse sõnu, vaid ka tegutsevad nende järgi: „Teenige Issandat tüdimatu innuga ja vaimult tulisena“ (Rm 12:11). Uus vägi altpoolt võtab oma valdusse kõik Saatana järelkäijad ning uus, taevast pärinev elu valdab iga inimolevust, kes on pühitsetud ja pühendunud ning kes püüab teha Jumala tegusid. ...

Need, kes kuulutavad Sõna ja õpetavad, peavad ühendama usu tõsise palvega ning püüdma kasutada iga valguskiirt, mis tuleb Kirjutatud Sõnast. Jumala hääl taevast kutsub ja nõuab, et kasu-taksime kõiki meile usaldatud võimeid. Iga talenti tuleb äärmisel määral kasutada. – Käsikiri nr 6, 21. veebruar 1895, „Tõeline ja valekristlus“.