Religioon kodus

Koduse elu kasvatuslikud mõjud on otsustav vägi heaks või halvaks. Need mõjud on paljuski vaiksed ja järkjärgulised, kuid õiges suunas osutatuna äärmiselt väärtuslikud. Kristus tuli sellesse maailma meie eeskujuks, et näidata õpetuse ja praktilise eluga iseloomu, mis peab olema kõigil, kes kuuluvad Jumala perekon-da. Ta tuli inimkonda õnnistama ja päästma ning kasvatama me-hi ja naisi Jumala poegadeks ja tütardeks. Sellepärast alandas Ta end, astudes kõige kõrgemalt positsioonilt kõige madalamale.

Taevasel nõupidamisel otsustati, et Lunastaja ema peab olema süütu, jumalakartlik neitsi, aga maise rikkuse mõistes vaene. Te-ma koduks valiti põlatud väikelinn Naatsaret. Tema maine isa Joosep oli puusepp ning Tema, kes oli andnud juhtnöörid, et iga Iisraeli noor peab õppima ametit, õppis ise puusepa ametit. Keegi ei pea häbenema ausat vaesust. Kristus allus oma vanematele kolmkümmend aastat ning aitas oma kätetööga peret ülal pidada. Nii õpetas Ta, et töö ei ole alandav seisukord, vaid au, ning iga inimese kohus on teha kasulikku, auväärset tööd. ...

Pühalik ja tõsine töö on nende eest hoolitsemine, kelle eest Kristus on surnud – laste õpetamine, et nad ei pillaks oma kiin-dumust selle maailma asjadele ega raiskaks aega ja tööd sellele, mis pole midagi väärt. Laste õigeks kasvatamiseks peavad emad olema õpilased Kristuse koolis. Kristlik ema veedab palju aega palves, sest kodus õpetatakse lapsi Jumalale ustav olema. Neid tuleb kasvatada kannatlikkuse ja pika meelega. Pahandamine ja noomimine ei too kunagi muutusi. Isad ja emad teevad rasket pattu, kui nad õpetavad oma lapsi ärritusele maad andma, andes ise ärritusele vaba voli, ja kasvatavad neid niiviisi valede meetodi-tega. Lapsi tuleb õpetata nii, et nad võiksid saada koha taevases perekonnas. ...

Tõelise ema kaastundlik süda püüab mõjutada kõiki, kellega ta kokku puutub. Ta püüab otsusekindla jõupingutusega pöörata isemeelseid hingi Kristuse poole. Kristuse väes suudab ta palju teha. Ka neil, kel pole lapsi, on kohustused. Enamasti on neil võimalik võtta oma koju orvuks jäänud või kodutuid lapsi. Nad võivad õpetada neile Kristuse pärast voorusi, mida on meie maailmas nii väga vaja. – Käsikiri nr 34. 21. märts 1899, „Kodune elu“.