Ehkki kõik meie viletsus ja hädad on patu tagajärg, seletab Jeesus, et päris nii see ka pole. Vahel on ebameeldivused kui koputus meie südametunnistusele.
Julia otsustas minna koos tütrega paaripäevasele nädalalõpu turismireisile Pariisi. Kõik laabus kenasti – ilm oli suurepärane, nähtu huvipakkuv. Kuid tagasisõit ei sujunud enam nii nagu plaanitud. Buss läks katki, sellest tulenesid ajakadu ja ebameeldivused!
Otse Julia taga istuv mees hõikas: „Kes tegi Pariisis pattu?” Arvestades olukorda, mispuhul küsimus oli esitatud, usun, et lugejalegi meenub kohe prohvet Joona lugu, nii ärkas ka Julia südametunnistus. Seda lugu meile jutustades lisas ta veidi humoorikalt: „Ma ei öelnud, et mina tegin pattu. Äkki viskavad mind üle parda!”
Mis siis vaevas Julia hinge? Ei prantslaste hoolimatu sõidustiil, et oleks mõni auto mõlgitud... Ei mingit punaste laternate rajooni pattu ega enesetapumõtetki Eiffeli tornis...
Julia jutustas meile hiljem, et ta seisis valiku ees, kumba ekskursiooni valida, kas kesknädalast või nädalalõpureisi. „Mind mõjutas ahnus,” nagu ta ise väljendas. Saamata oleks ju jäänud nädala keskel olevate tööpäevade tasu! Ta mõtles veidi ka hingamispäevale, et kuidas on õige, kuid leidis oma valikule ka vabanduse...
Küsimuse taustal: „Kes tegi Pariisis pattu?” mõistis ta end hukka hingamispäeva pühitsemise osas.
Jumal, kingi mulle tundlik süda, et märgata Sinu noomitust!
Galina Lõhmus
In English