Jumala saadetud linnuke

Oli 90ndate alguse suvi. Paljud meie hulgast mäletavad seda rasket aega. Vallandamisi oli siis palju ja tööd raske saada. Olin just töölt koondatud ja nelja kuu palga ette kätte saanud, aga olin rõõmus oma maakodus, sest olin äsja pöördunud. Tundsin lähedust Jumalaga, kes oli mulle usuteel õpetusi andmas.

Olin selle kvartali kooperatiivkorteri maksu jätnud pere hooleks, aga linnas käies teatas minia, et neil ei ole raha. Tulin maale ja andsin selle mure Taevaisa hoolde, küsisin, mida peaksin ette võtma ja kas peaksin tööd otsima? Palve lõpetanud, istusin voodiäärele. Kaks väikest lindu tuli akna taga kasvava õunapuu oksale. Äkki lendas üks neist aknapiidale ja vaatas pead kallutades mitu korda vilksamisi mulle otsa. Siis lendas linnuke keset aknaruutu, nokk pärani vastu klaasi, tiivakesed lehvimas, et õhus püsida, väikesed mustad silmad mulle otsa vaatamas. Küll see oli imeilus vaatepilt ja mulle meenus kohe Jeesuse õpetus Matteuse evangeeliumi 6. peatükist selle kohta, et meil pole tarvis muretseda. Taevane Isa toidab linde ja eks inimesed ole palju enam väärt kui linnud.

Tõusin, võtsin jalgratta ja sõitsin külla küla teises otsas elavale naisele, kellele ma Piiblit õpetasin, ning rääkisin talle, kuidas Taevaisa saatis minu palve peale kinnituseks mulle akna taha selle ilusa linnu. Tema kuulas jutu ära, läks teise tuppa, tuli sealt tagasi, raha kaasas, ja ütles: „Olen sulle võlgu, arvasin, et maksan oma võla kunagi hiljem, aga võta nüüd, sul läheb vaja.”

Tõotus Jumala imelise hoolitsemise kohta on antud kõigile Jumala lastele ja hoolimata meie olukorra raskusest, võime ikka Jumalale loota. Tema jaoks ei ole lahendamatuid olukordi. Tänu Talle abi ja hoolitsuse eest, mida kogeme iga päev!

Mare Venesaar