Juunikuu on lõpuaktuste kuu. Ka meie peres oli pidupäev; Hele jättis hüvasti Rakvere keskkooliga. Kooli personal oli ülevas meeleolus ja lõpetajad elevil. Kõigile sooviti ikka kõige paremat: tuult tiibadesse!
Seda mõtlemapanevamad olid õppealajuhataja sõnad Helele: „Hele, mul ei ole sulle midagi soovida, sul on kõik olemas!" Need sõnad on mulle mällu jäänud... Mida küll mõtles ateistliku ajastu kooli pedagoog!
Ma eeldan, et öeldes „sul on kõik olemas”, ei mõelnud ta maiseid rikkusi! Need olid ja on praegugi olematud. Ma oletan, et ta pidas silmas vaimseid või pigem vaimulikke väärtusi, kuna just põhimõttekindlus vaimulikes tõekspidamistes tuli esile võrreldes teiste lõpetajatega.
Mõnigi kord olen mõelnud sellele õpetajale: kui ta Helele sellise hinnangu andis, siis kuidas oli lugu tema hingega? On ju vaimulikud väärtused tasuta saadaval igal ajal! Tagantjärele tunnen oma hinges küsimust: Galina, kas oli see võimalus temaga sügavamaks suhtlemiseks?
Aga tol pidulikul päeval 21. juunil 1981. aastal ruttasime Siina ja Ülo Pärna pulma... Ja järjekordne koliminegi seisis meil ukse ees...
„Maised aarded ei ole me rikkus, ei ehi meid kuulsuse pärg. Hoides ustavais kätes tõelippu, silm sageli pisaraist märg. Ühes Kolgata Võitjaga läheb siit Jumala linna me tee. Nagu helkivad hommikutähed Ta kroonis me särame veel.” (Laulikus laul nr 203)
Kallis Isa, anna andeks, kus ma pole olnud küllalt tähelepanelik kaasinimeste suhtes!
Galina Lõhmus
In English