Seega peab ilumaailmas olema müügil Piibel ning vaimulikud raamatud, mis õpetavad inimest kandma hoolt oma sisemise ilu eest, andes neile Jumala abiga tagasi Looja näo. Paulus kirjutas korintlastele, et “kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine ometi päev-päevalt” (2Kr 4:16). Välise ilu kadumise eest pole kellelgi pääsu. Ei aita siin kreemid, lõhnad ega ehted. Paremini ei lähe ka multimiljonäridel, kes saavad endale lubada igasugu teraapiaid, süste ja lõikusi. Sõda selle vastu on juba enne algust kaotatud. Õnneks pole nii sisemise iluga. See saab vaid kasvada. Spordisõber Paulus tunnistas oma noorele sõbrale Timoteosele, et "kehalisest harjutamisest on vähe kasu, jumalakartusest on kasu aga kõigeks" (1Tm 4:8). Ka keha kummardamine on ajutiste tagajärgedega.
Jumal lõi inimese tervikuks. Keegi ei saa olla ilus, kui ta pole seda ka seestpoolt. Sisemine rõõm ja rahu paistab välja, sisemine headus teeb ilusaks ja kaunistab naeratust, armastus paneb silmad särama. Ärgem olgem siis pinnapealsed ja otsigem ilu sügavalt, nii teistes kui endas.
Toomas Lukk