Kristus elas alandlikusõnakuulelikkuse elu

Kristus tuli meie maailma ja elas lihtsate maainimeste kodus. Ta kandis parimaid riideid, mida Tema vanemad suutsid hankida, kuid need olid maainimese tagasihoidlikud riided. Ta käis mööda konarlikke radu ning ronis küngaste ja mägede nõlvadel. Kui Ta tänavatel kõndis, oli Ta näiliselt üksinda, sest inimsilmad ei mär-ganud Tema taevaseid saatjaid. Ta õppis puusepaametit, et Ta võiks jätta ausale tööle auväärse ja õilistava märgi kõigi nende jaoks, kelle eesmärk on üksnes Jumala au. ...

Kristus, kogu maa Issand, oli tagasihoidlik käsitööline. Ta oli tunnustamata, hüljatud ja põlatud, kuid Tal oli korraldus ja voli-tused kõrgeimalt võimult – taeva Valitsejalt. Kristuse saatjaiks olid inglid, sest Ta tegi oma Isa tööd puusepana tööpingi ääres rassides sama palju kui rahva seas imesid tehes. Ent Ta varjas saladust maailma eest. Ta ei pannud oma nime juurde kõrgeid tiitleid, et positsiooni selgeks teha, vaid elas Jumala kuningliku seaduse järgi. Tema töö pidi algama oskustöölise tagasihoidliku ametiga, kes pidi igapäevase leiva nimel vaeva nägema. Kui Kristus oleks oma elu elanud tähtsate ja rikaste hulgas, siis oleksid kõik raske töö tegijad jäänud ilma innustusest, mida Issand kavatses neile anda.

Kristuse elu oli tasane ja alandlik. Ta valis selle elu, et Ta võiks inimkonda aidata. Ta ei võtnud kohta troonil kogu maa Käskija-na. Ta võttis seljast oma kuningliku rüü ja pani kõrvale kunin-gakrooni, et saada üheks inimperekonna liikmeks. Ta ei võtnud endale inglite olemust. Tema töö ei olnud inimeste määratud preestrite hulgas. Inimesel oli raske mõista Tema ülevat posit-siooni, kui Püha Vaim seda teada ei andnud. Meie pärast kattis Ta oma jumalikkuse inimlikkusega ja astus kuninglikult troonilt alla. Ta astus tagasi taevaste õuede Käskija ametikohalt ja sai meie pärast vaeseks, et meie saaksime Tema vaesuse kaudu rikkaks. Nii peitis Ta oma au inimlikkuse taha, et Ta võiks puudutada inim-likkust oma jumaliku, muutva väega. ...

Need, kellele Kristus on andnud prooviaja iseloomu kujunda-miseks eluasemete jaoks, mida Ta neile valmistama läks, peavad võtma eeskujuks Tema elu. – Käsikiri nr 24, 22. veebruar 1898, „Kristuse elu maa peal“.