Taevase pilguga vaadates

Saatana käsilaste ja taevaste olevuste vahel käib pidev võitlus. Saatan mängib elu mängu inimeste hingede peale. Kui kõik näeksid petlike kiusatuste pinna alla, kui nad mõistaksid saatanli-ke pettuste näilikult taevast välimust, siis oleksid nad palju ette-vaatlikumad. Inimene usaldaks siis oma mõistust palju vähem ja sõltuks palju enam Jumalast. Aga kui meie vaimulik silmanäge-mine on kadunud, siis ei märka me silmatorkavaid juhtumeid, mis on toimunud selleks, et pöörata Jumala rahva samme ohutult teelt rajale, mis on libe ja ebausaldusväärne.

Issand vormib ja kujundab elu õigesti ning asetab jalad Ajastu-te Kaljule. Aga kui inimesed on enesekesksed ja ülendavad en-nast, siis on inglid kurvad, sest nad teavad, et teiste meeltesse külvatakse umbrohuseemneid, mis tärkavad ja kannavad oma vilja. Iga hinge ainus julgeolek on käia alandlikult koos Jumalaga. Siis inimesed valvavad palves. Kui süda palvega ei ühine, palveta-vad nad [üksnes] huultega. ...

Paljud on oma mõistuse tumestanud liiga kõrge enesehinnan-guga, nii et nad on olnud väga kindlad seal, kus oleks parem ol-nud olla umbusklik ja ettevaatlik. Kui inimesed mõistaksid, kui lihtsalt põimub oma mina ja vaimulik uhkus oletatava pühendu-misega Jumala tööle, ning kuidas neil lastakse seejärel tööd moo-nutada ja kangru mustrit rikkuda, siis nad palvetaksid: „Võia mu silmi taevase silmasalviga, et võiksin kõiki asju õigesti näha.“

Kui puudub südame suur alandlikkus ja tegude puhtus, siis te-hakse asju, mis toovad kaasa terve jada vigu. Üks vale liigutus, mis on tehtud usupuuduse tõttu, on paljusid viinud hukatuslikesse olukordadesse. Tundub, et pole eriti suur asi lasta Saatanal juhti-da ja saavutada võite väikestes asjades, isegi kui need on seotud igaveste huvidega. Kuid üks väärsamm toob kaasa järgmised, see-järel kadeduse ja kurjad kahtlused neis asjus, mis Jumalal oleksid õnnestunud.

Millal saab Jumala rahvas targaks? Jeesuse Kristuse tõelises re-ligioonis on meie igapäevastes kogemustes eelkõige Jumala halas-tus ja arm. Jumal on Kristuses alati meie ligi, jah, Ta on ligi kõigi-le, kes hüüavad Tema poole lihtsalt ja siiralt, mõistes tohutut va-jadust tarkuse järele, mis tuleb ülalt. – Käsikiri nr 43, 22. märts 1898, „Pea meeles vanaaja asju“.