Eevi oma lapsepõlves oli palju koos vanaemaga, kes oli adventist ja kasvatas ka Eevisse jumalakartuse ja palve vaimu. Vanaema käekõrval koos põlvedel toimusid esimesed õhtupalved. Ka esimesed piiblilood said tuttavaks ikka vanaema kaudu. Kooli ja elluastumist saatsid vanaema palved.
Eevi kodu on Pelgulinnas. Käimised linnas, kauplustes ja muudes vajalikes kohtades on paratamatud. Kord, aastate eest, tulles koju Kolde tänavale, nagu lendas Õle tänavalt sõiduauto Kolde tänavale, vastu maja piirdetara. Õle tänav suubub Kolde tänavasse. Eevi oli just oma kodutänava kõnniteel ja vaevalt kümnekonna sentimeetri kaugusel autost, kui see vastu müüri põrkas. Siis väljusid autost purjus uljad noormehed, heitsid valusaid repliike ja nalja juhtunu kohta. Kuna nende auto jäi sõidukõlbulikuks, nad ukerdasid vähe aega ja sõitsid minema. Eevi aga mõtles – kui ligidal oli temale surm… See oli Jumala imeline hoidmine, et ta pool sammu oli jõudnud astuda kaugemale sellest surmatoovast kohast.
Kuidas jälgib küll Taevaisa inimeste olukorda ja käike ning suunab oma kaitseinglid neid hoidma!
Eevi kogemuse pani kirja Ella Tust
In English