„Nüüd on minuga kõik korras!”
Avaldatud 22.4.2011, rubriik Päeva sõna
„Meie oleme nüüd Kristuse käskjalad, otsekui Jumal ise julgustaks meie kaudu. Me palume Kristuse asemel: Andke endid lepitada Jumalaga!” (2Kr 5:20)
Täna võid lugeda eileloetud imeilusa armastusloo lõppu. Lugu sellest, kuidas Issand pakub meile päästet kuni meie elu viimaste hetkedeni – just nii kallid oleme meie Talle. Tema armastus ei lõpe ja niikaua kui inimese südames veel miski Temale vastab, nii kaua jääb Tema armastus meid kutsuma. Ütleb ju Jumala Sõnagi, et „suitsevat tahti Ta ei kustuta ära” (Mt 12:20).
Mõned päevad möödusid ja ma sain surmateate. Minu südames oli seletamatu rahu, kuigi ma ei teadnud midagi sellest, mis toimus pärast minu lahkumist. Hiljem rääkis Todi tütar mulle, et kui ma olin lahkunud, läks tema Piibliga ema juurde ja palus luba lugeda mõned lood Piiblist. Vana naine vastas: „Ma tean neid lugusid juba oma noorusest, aga mul on Issandaga asjad lahendamata. Mul on vähe aega. Jäta mind üksi. Kas Eha palub minu pärast?” Tütar kinnitas, et ma palvetan ja seda ma tõesti tegin.
Hiljem õhtul kordus umbes samasugune vestlus.
Kui tütar hommikul kolmandat korda, Piibel käes, ema juurde tuli, teatas tädi Todi talle rõõmsa ja rahulikuna: „Nüüd on minuga kõik korras!” Need olid tädi Todi viimased sõnad. Tütre jaoks polnud neil sõnadel siis erilist tähendust. Ta ei saanud aru ka minu rõõmust, kuni ma talle seletasin, et tema ema oli ära leppinud oma Jumala ja Päästjaga, et ta oli juba surma lävel seistes vastu võtnud oma Lunastaja armukingituse ja läks nüüd puhkama ülestõusmise lootuses. Ta oli saanud Jumala lapseks oma elu viimastel hetkedel. Ühel päeval seisab ta oma Issanda kõrval – sest Issand võttis ka tema pattude karistuse enda peale.
Sa seisid seal, kus mina peaksin seisma;
Sa seisid seal, sest sellel ainsal viisil
võin mina ükskord Sinu kõrval seista
ja laulda Sulle taevast tänuviisi.
Sa seisid seal, kus mina peaksin seisma
ja varjasid mind süüdistuste eest,
Sa seisid seal, et mina ei peaks seisma
kaitseta mu hukkamõistja ees.
Sa seisid seal ja minu needust kandsid,
ei hetkeks kahelnud Sa käimast ristiteel.
See oli ainus viis, kuis mulle armu anda
Sa seisid seal – Sa seisid minu eest.
Sinagi võid kord seista Issanda kõrval kristallmere ääres, sullegi pakutakse kalleimat kinki – Jumala Poega ristil sinu pattude eest. Võta see kink vastu!
Eha Lobjakas