Suured asjad

Igaüks, kes täna seda salmi loeb, mõtleb kindlasti selle üle. Me anname alati loetule omapoolse hinnangu – ükskõik millise. Ka tänaseid otsustusi ja hinnanguid on kindlasti sama palju kui lugejaid. Mõni hakkas vast oma elust otsima midagi, mida võiks suureks nimetada ja seda mitte leides – tuli järeldusele, et Taavet võis ju nii laulda, sest tema elus oli tõesti Jumala suuri sekkumisi, oli sügavaid kuristikke ja Jumala suuri tegusid andestuse, helduse ja abi näol.

Mõtlesin ja jõudsin järeldusele, et palju oleneb sellest, mida keegi suureks peab. Kas suur asi Jumala poolt on see, kui teie ise või keegi teie armsatest näiteks lootusetult haigestub – teie ja teised palvetavad ja toimub kõigile nähtav ime – Jumal kuuleb palvet ja parandab. Või on suur ka see, kui te vaikselt omaette mingi teistele vast tähtsusetu ja ebaolulise seiga või soovi Jumala ette kannate – ja Jumal kuuleb!

Arvan, et suured on mõlemad. Mõlemal juhul kasvab paluja usaldus Jumala suhtes, samuti armastus. Ja kindlasti tänutunne.

Kui oma mõtetega tänuni jõudsin, hakkasin nägema seoseid Jumala poolt meie elus korda saadetud suurte asjade ja meie tänulikkuse vahel.

Me täname liiga vähe. Me loeme rohkeid õhutusi tänuks kogu Piiblist, eriti Pauluse kirjades, evangeeliumides, Taaveti lauludes, aga ka mujal. Paulus kutsub meid üles pidevalt tänama! Ja Taavet on kindlasti meile selles suur eeskuju. Märgin mõne lugemist ja järgimist vääriva salmi, mis meile ilmselt tuttavadki on: Ef 5:20; Kl 1:12; 2:2; 3:15–17; 1Ts 5:18; Hb 13:15.

Kui tänu on meie hinges, muutuvad väiksedki Jumala annid, Tema abi meile suureks. Me hakkame enda väärtusetust õigesti mõistma. Me hakkame tunnetama enda sõltuvust Jumala armust igal hetkel.

Jumal on teinud meile suuri asju:

et Ta otsis ja kutsus meid,

et oleme Tema kutse vastu võtnud – suurim!

Et oleme andeks saanud,

et meil on tõotus igavikuks!

Jumal on andnud meile kõik vajaliku eluks ja Jumala kartuseks. Kui me ei täna, tuleb nurisemine.

„Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurt halastust mööda meid on uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surmast!” (1Pt 1:3).

Aino Ormus