Heebrealaste kirja autor kutsub meid minema armu aujärje ette, sest sealt on võimalik saada halastust ja armu oma abiks õigel ajal. Me kõik vajame halastust, sest me kõik oleme teinud pattu, me kõik oleme teinud või öelnud asju, mille motiiviks ei ole olnud siiras armastus Jumala ja kaasinimeste vastu, mis on Jumala käsu aluseks. Meil kõigil on rohkem või vähem isekas loomus. Me vajame armu oma abiks, et vastu seista kiusatustele, et kasvada usus ja Jumala tundmises.
Meid aga ei jäeta teadmatusse selles suhtes, kus armu aujärg asub.
Hb 8:1 räägib Jumala troonist, mis on taevases pühamus, „mida ei ole püstitanud inimene, vaid Issand“. Moosese-aegses pühamus, mis tehti taevase pühamu eeskuju järgi, oli Jumala kohalolu kõige pühamas paigas, seal, kus oli seaduselaegas Jumala kümne käsuga ja mida kattis lepituskaas ehk armu aujärg (2Ms 25), kuhu ülempreester kord aastas võis minna, ja ainult koos verega. Käsust üleastumine tähendas surma ja lepitus toimus ja toimub ainult vere läbi.
„Aga peaasi selles, millest siin räägitakse, on see: meil on selline ülempreester, kes on istunud Ausuuruse trooni paremale poole taevas.“ (Hb 8:1) Milline ülempreester? Selline, kes kõigi eest kannatas surma (2:9), kes on halastav ja ustav (2:17), kes võib aidata neid, keda kiusatakse (2:18), kes sai igavese pääste toojaks kõigile, kes on Talle kuulekad (5:9), elades aina selleks, et paluda nende eest, kes Jumala ette tulevad (7:25), kes esindab meid Jumala palge ees (9:24), kes ilmub teist korda päästma neid, kes Teda ootavad (9:28). Tänu Tema ohvrile saame minna Jumala trooni ette, kõige pühamasse paika, sest „selle tee on ta avanud meile uuena ja elavana vahevaiba, see on oma ihu kaudu“ (10:20).
Jeesus, ma tänan Sind! Ma tulen täna pühas aukartuses Jumala trooni ette ja kogen andestust ja armu ning uut jõudu selles teadmises, et Sina palud minu eest.
Alla Nõmmik
In English