Roomlastele 2. peatüki lõpuks on Paulus selgitanud, et kõik vajavad Kristuse õigust – nii paganad (ptk 1) kui ka juudid (ptk 2). Nüüd ootaksime, et ta võtaks oma järeldused kokku. Ta teeb seda Roomlastele 3:9–20, kuid enne viib ta meid 8-salmilisele kõrvalpõikele.
Tema otsekohene kõne Roomlastele 2. peatükis tõstatas mõningaid tõsiseid küsimusi. Apostel asetab need küsimused juudi suhu (Roomlastele 3:1–8), kes tõstatab 4 väljakutset Pauluse teoloogiale. Paulus oli loomulikult vastanud juba sarnastele küsimustele teistes paikades, kus ta oli käinud. Muide, James Dunn arvab, et need võisid olla Pauluse enda küsimused, kui ta ise hakkas mõistma evangeeliumi Jumala armust. Seega Dunn kirjutab, et siin leiame ta „väljendamas suhtumisi, millest Paulus nii hästi teadlik on, nagu oleksid need tema enda omad.” Sellisel juhul väitleb variserist Paulus kristlasest Paulusega.
Debatt ise (Rm 3:1–8) läbib 4 tsüklit, milles tõstatatakse 4 vastuväidet ning millele on 4 vastust. Vastuväidete keskmeks on juudiks olemise eelis, toetudes Jumala ustavusele. Paulus puudutab seda teemat lühidalt 3. peatükis, kuid ta räägib sellest sügavamalt 9.–11. peatükis. 3. peatükis räägib ta nendest küsimustest vaid selleks, et Roomlastele 2. peatükis kirjeldatud juutide patud tõstatasid võimsaid argumente.
Esimene argument on Rm 3:1, kus leiame küsimuse 2. peatüki kohta, et millised eelised on siis juudiks olemisel. Paulus vastab sellele küsimusele Roomlastele 3:2 ja ülejäänud vastus on Roomlastele 4. peatükis, kus ta tegeleb Aabrahamiga.
Vahepeal leiame siit küsimuse enestele kui kristlastele. Mis eelis on olla ristitud või kuuluda kogudusse (käia kirikus), kui need asjad ei päästa meid? Kas oled kunagi sellist küsimust küsinud? Peaksid seda tegema!
Arvan, et Paulus vastaks sulle sama, mida juutidelegi Roomlastele 3:2: „Jah, on palju ja mitmel moel.” Täieliku vastuse saamiseks peame kuulama Paulust läbi kogu selle kirja.
In English