Ted Dekker teeb oma raamatus „The Slumber of Christianity: Awakening a Passion for Heaven on Earth” („Kristluse uinumine: innukuse äratamine taeva järele maa peal”) nutika tähelepaneku lootuse kohta: „Mis tõstab meie emotsioonid kõrgele ja mis paiskab need maha? Mis paneb meid rõõmust hüppama ja mis saadab meid sügavale meeleheite auku? Vastus on üllatavalt lihtne: lootus. Ja lootusetus. … Kui sa mõtled, mis muudab sinu meeleolu õnnelikust kurvaks, leiad sa alati lootusetuse.” Ja seejärel kirjeldab ta lootust: „Lootus on primaarne jõud, mis ajendab inimest iga tund. Lootus lihtsale meeleheale, kallistusele, suudlusele. … Haige lapse või eaka ema tervise paranemisele. Need on mõned lootused, mis motiveerivad meie igapäevast elu. Kõike, mida me teeme, ajendab ühes või teises vormis lootus või lootusetus.” (lk 34, 35)
Kui see on õige – ja mul on tunne, et nõustume sellega –, siis mis juhtub, kui veedame iga päev aega mõtiskledes taeva lootuse üle laulu, luuletuse, muusika, ühe või paari Pühakirja tõotusega? Mis siis, kui me teadlikult pöörame oma mõtted eemale lakkamatutelt halbadelt uudistelt viletsast majandusest, rikutud maailmast, raskustes ökosüsteemist, moraalselt pankrotistunud kultuurist, kui me pöörduksime eemale meedia igapäevaselt pakutavast lootusetusest ja suunaksime oma mõtted selle asemel taevasele kodumaale, nagu meie tänane tekst väljendab, sellele igavesele linnale ja maale, mida Jumal on oma sõpradele tõotanud? See on alles lootusesüst! Mis oleks, kui unistaksime mitte tunde, vaid mõned hetked igahommikusel pühendusehetkel taevast?
„Paulusel oli nägemus taevast, aga sealsest toredusest kõneledes oli parim mitte püüda seda kirjeldada. Ta ütleb meile, et mida silm ei ole näinud, kõrv ei ole kuulnud ja mis inimese südamessegi pole tõusnud, niisuguseid asjad on Jumal valmistanud neile, kes Teda armastavad. Nii et sa võid pingutada oma kujutlusvõimet, sa võid püüda kasutada oma parimaid võimeid ja mõelda ausära igavesele väärtusele, kuid ometi ei suuda sinu piiratud meeled, pingutusest nõrgad ja väsinud, seda haarata, sest siin on tegemist lõpmatusega. Kogu auhiilguse ilmnemiseks ja Jumala Sõna väärtuslike aarete väljatoomiseks läheb kogu igavik.” („The Seventh-day Adventist Bible Commentary”, Ellen G. White’i kommentaarid, 6. kd, lk 1107, kaldkiri lisatud) Selleks läheb kogu igavik, kuid see ei tähenda, et me ei võiks sellega täna alustada! Nii et pinguta oma kujutlusvõimet taevast kohe praegu ja lase Vaimul süstida endasse uus annus lootust.