Inimestena teeme tihti plaane, kuidas päeva läbida või mida oma eluga peale hakata. Seda segab muutuv keskkond. Meie reaktsioon sellele on kiirelt oma plaanide ümber tegemine vastavalt parema äranägemise järgi. Ja kuna meie elu koosneb ka teistest inimestest, siis on ka nemad meie plaanidesse segatud.
Kui suur on aga meie õigus planeerida teise inimese elu? Laste puhul on ilmselt lastevanematel kõige suurem õigus sekkuda. Aga abielus olles? Kust jookseb see piir, kus sa oled armastav kõrvalseisja, kes näeb olukorda adekvaatsemalt kui su teine pool ja kontrollimise vastavalt enda soovide vahel? Ega tihtipeale ei saagi aru. Näägutamine ei loo armastavat õhkkonda kummagi piiri pool seistes. Õnneks Jumal teab paremini, millise olukorraga on tegemist. Ja taaskord on meie eesõigus pöörduda oma targa Isa poole. Lihtne palve: „Kallis Isa, Sina ise näed praegust olukorda. Sa tead, mis oleks parim. Palun muuda meie südamesoove vastavalt oma paremale äranägemisele. Palun sekku.“
Minu elus see toimib. Jumal saab südamemõtteid muuta. Mina ei suudaks kunagi nii efektiivne läbirääkija oma abikaasaga olla kui Jumala armastav kõne. Ja ka vastupidi, kui mina oma tahtmist ei saa, siis ei pea ka mina vinduma jääma. Ma olen selle olukorra Taevaisale andnud ja Tema saab mulle leplikkust anda olukorras, kus minul ei ole õigus.
Armastust ja rahu!
Kristiina Tramberg