MEIL TULEB ELADA IGAST JUMALA SÕNAST

Kui Kristus pärast ristimist Jordani kaldal põlvitas, sähvatas taevast särav valgus, mis laskus hiilgava, kuldse tuvi sarnaselt Tema peale ning taevast kostis hääl: “See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!” Me loeme küll neid sõnu ikka ja jälle, kuid ei hooma nende tähendust. Näib, et me ei mõista nende sõnade väärtust enda jaoks. Öeldu teatab tegelikult sulle, et sa oled Armastatus vastu võetud. Kristus põimib oma pika inimliku käe ümber langenud inimkonna, samas kui Ta haarab oma jumaliku käega kinni Kõikväelise troonist, ühendades nii maa taevaga ning langenud, surelikud inimesed Igavese Jumalaga. See maailm, mis lahutati taevast, on taas taevaga ühendatud. Ühendustee taevaga on avatud Jeesuse Kristuse kaudu, nii et langenud inimkond saab jälle Jumala poolehoiu osaliseks. Siin läks Jeesus kiusatusekõrbe ning Tema katsumused olid sada korda rängemad kui Aadamal ja Eeval Eedenis. …

Juhul, kui Aadam ja Eeva oleksid elanud iga sõna järgi, mis Jumala suust lähtus, ei oleks nad iialgi langenud ega kaotanud õigust elupuule. Kõik, kes elavad igast sõnast, mis nüüd Jumala suust lähtub, tuuakse tagasi Eedeni kodusse. …

Seal valitseb õnn, lootus ja rahu meeltheitnuile. Me ei saa lubada, et pühendame Jumalast antud võimed selle maailma harilikele asjadele. Me soovime usku, mis haaraks kinni evangeeliumis antud tõotusest. …

Ma näen Jeesuse võrratut ilu. Ma ei kõnele iialgi katsumustest, mida ma ei suudaks taluda või eneseohverdusest, mida ma ei suudaks tuua. Ma näen Teda, kes minu eest suri, ja Ta ei surnud asjata. Ma astun õigesse suhtesse Jumalaga ning saan ülalt vajalikku tuge. Ma ei uuri, mida ütleb minu kohta maailm, vaid küsin: Issand, kuidas võiksin Sulle meeldida? Kuidas saaksin täita oma eluülesande selles maailmas? …

Kui me viimaks tahame võitjad olla, tuleb meil tõelised lahingud läbi teha. Me avastame, et liha võitleb Vaimu vastu ja Vaim liha vastu. Meie osaks on aga otsustada, kes võidab. – Käsikiri 16, 1886 (Sermons and Talks, 2. kd, 32-34).