JUMALA HÄÄL SULLE

Jumala koguduse ajaloos on olnud ainult kolm „rohkem kui prohvetit“. Mooses, kes juhtis Iisraeli rahva Tõotatud maale, Ristija Johannes, kes valmistas teed Kristuse esimesele tulemisele, ja Ellen White, kes oli saadetud erilise missiooniga enne Kristuse teist tulemist. Ma usun, et on vähe tõenäoline, et meil tuleb veel üks seda liiki prohvet enne aegade lõppu, kuigi tunnistuse alusel näeme me jälle prohvetiliku anni avaldumist. On üsna tõenäoline, et me näeme jälle mitte ainult neid, kes kuulutavad Jumala nimel, vaid ka neid, kes ennustavad või kellele on antud eriline hoiatus, lohutussõnum või juhtnöörid Jumala kogudusele.

Ma usun Ellen White’i töösse, kirjutistesse ja õpetustesse. Igaüks, kes teab veidigi seitsmenda päeva adventistide ajaloost, peaks nendesse uskuma. Ja kui nad ei usu, on neil probleeme ka Pühakirjaga. Ma usun nendesse hoolimata raamatutest, mis on nende vastu kirjutatud. Raamatuid võib kirjutada iga asja vastu. Kui sa valid allikaid oma suva järgi, võid leida piisavalt materjali riigilipu, emaduse või õunakoogi vastu.

Ma usun kogudusele möödunud sajandil antud prohvetlikku andi, sest ma olen leidnud selle olevat Jumala hääle minu enda hinges. Ja kui mul on sellega probleeme, siis on mul probleeme ka Piibliga.

Üks põhjustest, miks ma hindan seda andi kogudusele, on see, et just läbi selle anni juhiti mind aru saama Jeesuse Kristuse õigusest. Kui ma sattusin suurde ahastusse ja olin valmis alla andma, otsides igalt poolt mingitki ankrut, köitis mu tähelepanu Jeesuse au, headuse ja ilu kirjeldus sellises raamatus nagu Ajastute igatsus. Mind on alati inspireerinud see, et selle naise jaoks, kes kirjutas üles Jumala sõnumeid, oli lemmikteemaks Jumala armastus.

On neid, kellel on sellest annist vale ettekujutus. Nad arvavad, et Ellen White oli tusane, sünge ja morn. Nad arvavad, et ta tegeles peamiselt noomimise ja etteheidete tegemisega. Kuid kui sa uurid tema kirjutisi avatud meelega, siis sa avastad, et Jeesus oli tema elu keskpunkt.