Rõõm, mitte süngus

Põlvitagu iga koguduseliige Jumala templis viibides Tema ette ning pühendagu Jumalale oma ihutempel, mille Ta on ostnud Kristuse verega. ...

Jumal õnnistab kõiki, kes niiviisi end Tema teenimiseks val-mistavad. Nad mõistavad, mida tähendab omada Vaimu tõotust, sest nad on Kristuse usus vastu võtnud. Kristuse usk tähendab palju enamat kui vaid patu andestust. See on meie pattude ära-võtmine ja tühimiku täitmine Püha Vaimuga. See tähendab ju-malikku valgustust, Jumalas rõõmustamist. See tähendab südant, mis on tühjendatud oma minast ja mida õnnistab Kristuse ligio-lek. Meil on vaja kristluse elulisi omadusi ning kui meil need on, siis on kogudus elav, aktiivne, tegutsev kogudus. Siis kasvatakse armus, sest Õiguse Päikese säravad kiired tungivad mõistuse sop-pidesse.

Ärgem toogem kogudusse uskmatuse süngust. Seadkem korda oma lambid, hankigem värsket õli, enne kui astume üle läve. Meil on õigus, eesõigus heita kõrvale sünge masendus. Kui me läheme Jumala teenimise hoonesse, siis võime seda teha rõõmu-ga, sest kas me ei lähe mitte kohtuma Jumala ja Tema rahvaga? ...

Ärgu tõusku su meeltesse ükski arvustav mõte sind piinama, sest Saatan on lähedal. Ta teeb seda tööd ilma sinu abitagi. Keel-du koostööst vendade süüdistajaga. Kogu kokku kõik valguskiired, seejärel otsi neid, kes vajavad abi, ning anna see valgus neile. Ju-mal ütleb: „Mine välja teedele ja aedade äärde ja keelita rahvast sisse astuma, et minu koda saaks täis!“ (Lk 14:23). ...

Issand õnnistab rohkelt oma läbikatsutud ja valitud rahvast, kui nad teevad Temaga koostööd. Kui Püha Vaim nelipühapäeval alla tuli, oli see nagu võimsalt kohisev tuul. Seda ei antud jaopä-rast, sest see täitis kogu ruumi, kus olid jüngrid. Samamoodi an-takse seda meile, kui meie süda on valmis seda vastu võtma. ...

Kui sa kohtud Issandaga, ütle: „Ma olen Issanda kojas ning ma tahan eemale peletada kõik halvad mõtted, kogu umbusalduse ja nurina kaaskristlaste vastu.“ Me kohtume siin Jumalaga, kes on nõnda „maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu“ (Jh 3:16). – Käsikiri nr 2, 24. jaanuar 1899, „Vajadus suurema pühendumise järele.“