Tasu rahutegijaile seisneb selles, et „neid hüütakse Jumala lasteks“ (Mt 5:9). See pole tühine eesõigus. Olla Jumala laps tähendab olla kõrgeimast seisusest.
Kuid see pole mitte ainult eesõigus, vaid ka vastutus. Jumala laps olla tähendab olla Tema sarnane. On ju tavaline, et lapsed sarnanevad oma vanematele.
Samamoodi kutsutakse ka kristlasi üles olema Jumala lapsed. Meil peab olema Kristuse meelsus, nagu on öeldud ka tänases piiblisalmis. Ja milline oli Kristus? See kirjakoht räägib, et Ta oli alandlik ja kuulekas kuni surmani. Temast sai meie teener.
Teises kohas räägitakse, et „nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu“ (Jh 3:16).
Sellised me peamegi olema. Me ei pea olema mitte ainult Jumala, vaid ka inimeste teenrid. Me peame andma ennast nii nagu Kristus andis enda meie eest. Me peame olema Jumala sarnased, sest me oleme Tema lapsed.
Rahutegijad ei sarnane Jumalale vaid seetõttu, et nad edastavad Tema rahu. Nad on ka ise oma igapäevaelus täidetud selle rahuga.
Me võime lugeda raamatust „Mõtted õndsakskiitmise mäelt“: „pole teist alust leida rahu,“ (lk 27) kui teha oma elus rahu Jumalaga – öelda lahti patust ja avada oma süda Kristuse armastusele.
Tsitaat jätkub: „Südamesse saadud Kristuse arm alistab vaenu, see leevendab tülid ja täidab hinge armastusega. Seda, kes on rahus Jumala ja kaasinimestega, ei saa teha õnnetuks. Kadedust ei ole ta südames, kurjadele kahtlustele pole seal ruumi, vihkamist ei saa seal eksisteerida. Süda, mis on kooskõlas Jumalaga, on taevase rahu osaline ja levitab selle õnnistatud mõju kõikjale enda ümber. Rahu vaim katab maistest tülidest väsinud ja vaevatud südamed nagu kaste“ (lk 27, 28).
Selline on Jumala lapseks olemise õnnistus.
In English