Mõnele lugejale võib tunduda, et Paulus asetab Seaduse ja usu vastandpositsioonidele. Nad võivad karta, et kirja autor, rõhutades usku, tegelikult viskab üle parda Seaduse.
Aimates sellist reaktsiooni oma teoloogiale, kinnitab apostel kiiresti ja kindlalt, et lunastus usu ja armu läbi – kaugel sellest, et Seadusest ei pea kinni pidama – tegelikult kinnitab ja väärtustab Seadust.
Mida Paulus silmas peab? Vastus sõltub sellest, kuidas ta kasutab terminit „Seadus” meie tekstis. Me võime mõelda vähemalt kolmest võimalikust interpretatsioonist. Esiteks, kui Paulus viitab Vanale Testamendile üldiselt (juudid peavad Vana Testamenti Seaduseks ja Prohvetite raamatuteks), siis peaks tema sõnumit usu läbi õigeksmõistmisest selles kontekstis pidama Seaduse ülalhoidjaks, kuna Vana Testament kui selline kannab endas usu kaudu õigeksmõistmise tõde. Paulus on sellele viidanud juba Roomlastele 3:21. Kui see on nii, annab see aluse 4. peatükile, mis kinnitab, et nii Aabraham kui Taavet mõisteti õigeks usu läbi.
Teiseks, kui „Seadus” viitab selle piiratud tähendusele, mis seostub Moosese käskudega, siis Paulus ütleb, et usk on Seaduse alustala, asetades selle tema õigesse kohta lunastusplaanis. Nagu ta ütles, oli Seaduse ülesanne patt paljastada ja hukka mõista. Apostel argumenteerib Kirjas galaatlastele 3:21–25 väites, et Seaduse eesmärk on tekitada patustajates süütunnet, kuni Kristus nad päästab. Sel viisil on evangeelium ja Seadus ühendatud: evangeelium annab õiguse neile, keda Seadus hukka mõistab.
Kolmandaks, kui me vaatleme Seadust kui Jumala moraalistandardit (näiteks 10 käsku), võivad mõned Pauluse kirjade lugejad arvata, et Paulus õpetab käsuseadust tarbetuks pidama. See tähendab, et kristlased ei vaja mingit seadust ja nad on vabad elama patus, sest nad on päästetud armus. Mõte, millele Paulus vihjab Rm 3:8 ja millega ta tegeleb ka peatükkides 6–8, on tõenäoliselt sama probleem, millega ta tegeleb Rm 3:31. Selles kontekstis täidavad armust päästetud kristlased Seaduse õiglased nõudmised oma elus Pühas Vaimus (Rm 8:4).
Viimane, mis Paulusel mõtteis on, on Seaduse hävitamine. Kuigi Seadus ei ole pääsemisel kesksel kohal, on sel keskne koht Jumala universumis. Usk kinnitab Seadust sellele kohases rollis.
In English