Hingamispäeva õppetund

See lugu sai alguse ühel reedesel õhtupoolikul. Tundsin järsku, et mul on vasak kõrv haige. See tunne oli väga ebameeldiv ja ma otsustasin, et püsin nädalavahetuse rahulikult kodus ega lähe kirikusse ka. Keskpäevaks oli mul mitte-midagi-tegemisest täiesti isu täis. Siis mõtlesin, et ega Jumal ju ka seda ei soovi, ja otsustasin panna ühe masinatäie pesu pesema. Ennast õigustasin ma sellega, et ega mina ei pese ju, masin peseb. Kusagil südamesopis kripeldas, et spekuleerin ju Jumala endaga, aga olin suuteline seda südametunnistuse häält ikkagi vaigistama. Pesu oli kõik valget värvi peale ühe helekollase froteerätiku. Seda froteerätikut olin ma juba palju kordi pesnud ja mitte kunagi polnud see värvi andnud. Kasutasin tavalist pesuvahendit ja ka pesemise temperatuur oli 40 kraadi. Kui ma võtsin masinast pesu välja, tundsin õudust. Kogu pesu, mis pidanuks olema lumivalge, oli muutunud õrnkollaseks. Ka valgendamisest polnud abi.

Sain korraliku õppetunni, aga õnneks leebe õppetunni. Igal õhtul palun ma, et Isa mind õpetaks, aga teeks seda õrnalt. Nii oligi. Loomulikult olin kohutavalt õnnetu, aga midagi hullu ju ei juhtunud.

Armsad õed-vennad! Tehkem õigeid asju õigel ajal. Hingamispäev on püha, sinna ei tohi mahtuda mingi töö!

Regina Montvila