Ära unusta Tema heategemisi

Olin noor evangeeliumitööline, kui üks lähedane perekond kutsus mind appi nende uues kodukohas kaevu süvendama. Kui vanad pehastunud puitraketised olid välja kistud, alustasime kaevu süvendamist. Perepoeg oli traktoriroolis masinamehena ja lasi suure metalltünni vintsi abil kaevu. Minu osa oli väikese labidaga kaevu süvendada ja tünn mudaga täita. Minu märguande peale tõmbas perepoeg mudatünni üles.

Töö laabus hästi. Kui tünn täis, siis oli mul pisut aega hinge tõmmata. Samal ajal saatsin pilguga ülespoole kerkivat mudatünni, kaitstes end kätega ülevalt langeva vee ja mudatükkide eest.

Siis juhtus midagi! Kui mudatünn oli üleval kaevu kohal, takerdus tross millegi taha ja tünn pääses trossi otsast lahti. Nägin vaid kaevu sööstvat tünni. „Jumal kaitse!” oli ainus mõte ennast vastu kaevuseina surudes. Kas ma suutsin seda ka häälega väljendada, ei tea. Minu pääsemise võimalus tundus olevat peaaegu olematu. Kohe järgnes prantsatus, mida võib tekitada ainult mudasesse vette langev mudatünn. Mudaplärtsakuid lendas pilvena üle pea; ehkki üleni sopane, ronisin ma täiesti tervena kaevust välja. Tänu Jumalale!

Küllap on sinugi elus olnud eluohtlikke olukordi. Veel enam! Meil on olukordi, kus Jumal on kiskunud meid hukatuse august vaimulikus tähenduses. Tunnistagem seda iseendale ja toogem tänu Tema imelise hoolekande eest. Tema annab jõudu kiusatuste võitmiseks. Tema tõesti aitab igaüht! Ära seda unusta!

Valdek Lõhmus

Ma tänan Sind, suur Jumal taevas,

et oma Isaks hüüda tohin Sind.

Su silmad kogu minu elu näevad,

Sa imeliselt hoiad, juhid mind.

Su abi mitmes olukorras

ma küllalt olen tundnud eluteel.

Ei all maailmas ega ülal taevas

küll leidu teist nii võimsat Abimeest.

Su teod nii imelised suured,

et hardumuses pean neist mõtlema.

On tänu täis mu süda ja mu huuled

Su kiitusest siin üle voolavad.

Evi Lõhmus