Üks noor sõdur kutsuti sõtta ja kui aeg möödus, hakkas ta muretsema, et äkki tema pruut kaotab tema äraolekul huvi ja läheb mõne sobivama kosilase juurde. Kui sõduri vabanemisaeg oli lähedal, kirjutas ta pruudile kirja: „Ma tulen varsti koju ja rong möödub sinu aiast. Kui sa oled veel minust huvitatud, seo vana tammepuu ümber kollane lint. Siis ma tean, et sa hoolid, ja tulen rongilt maha. Kui linti pole, siis saan aru ja sõidan lihtsalt järgmisesse linna.“
Populaarne laul on selle loo surematuks muutnud. Kui rong pruudi majast möödus, vaatas sõdur murelikult aknast välja ja nägi, et kogu puu oli kollaste lintidega kaetud.
Aga oletage, et pruut oleks tema kirja lugenud ja hakanud siis juhiseid muutma. „Sõjaaeg on,“ ütleb ta endamisi, „ja kollane lint on nii kallis. Kasutan lihtsalt seda musta paela, mis mul on olemas. Ja redeliga puu otsa ronimine on ohtlik ja ebamugav, ma seon paela aia külge.“
Mis oleks juhtunud? Sõdur ei oleks rongilt maha tulnud.
Jumala sümbolid on olulised. Need on ette nähtud väga konkreetsete sõnumite edasiandmiseks, ning sellepärast on Jumal sajandite jooksul olnud nende suhtes nii nõudlik. Kain rikkus ohvritalle sümboolikat ja röövis talituselt Kristuse-kesksuse, mille Jumal sellele määranud olid. Pühamu tuli ehitada täpselt nende juhiste järgi, mille Jumal Moosesele andis; ei olnud mingit väljendusvabadust, sest iga väike üksikasi osutas ettepoole Jeesusele.
Viimaste sajandite jooksul on meil õnnestunud veenda ennast − kuigi hoidsime sümboli esimese kaheteistkümne sajandi jooksul puutumatuna −, et ehk ei olegi ristimise sümboolika nii oluline. Oleme loonud kümneid kõrvalekalduvaid väljendusi, alates piserdamisest kuni ülevalamiseni, mis ei anna edasi seda, mida Jumal algselt kavandas: Pauluse sõnul on ristimine surm, mahamatmine ja ülestõusmine.
Ainult vette sisse kastmine jutustab selle loo. Jumala plaan on, et lunastuslugu räägitaks miljoneid kordi, alati siis, kui vastpöördunu astub ristimisvette ja näitab maailmale, mida Jumal on teinud. Teisisõnu, igaüks meist on maailma jaoks kollane lint, et nad leiaksid elupuu.
In English