Tarkus ülevalt

Oh, tule, Sa Tarkus ülevalt,

ja valluta kõik asjad, kaugel ja ligidal;

näita meile teadmistejanu rada,

ja lase meil tema teid pidi minna.

- Henry S. Coffin

Nagu Markusel, ei ole ka Johannesel erilisi detaile Jeesuse sünni kohta. kuid ta lisab sinna ühe aulise seiga. Ta ütleb meile, et Jeesus elab igavikus. Et Ta on alati olnud koos Jumalaga. Me tunneme Jumalat, tundes Jeesust.

Aabrahami ajal spekuleerisid juudid Jumala isiku ja kuju üle. Nad tegid seda rangetes piirides, mitte kunagi püüdes oma mõtteid teostada ebajumalal või pühal maalil. Samuti mõtisklesid nad Tema iseloomu üle.

Jeesus tahtis, et maailm teaks Tema Isa tõelist loomust. ta jättis kõrval kujutlused erilistest eesõigustest ja rassilisest paremusest. Ta esitles Jumalat kui eriliselt huvitatud olevat suhetest. Tema rahvas armastaks Teda, oma ligimesi ja isegi oma vaenlasi.

Ta esitleb usku, mitte seadusetähes järje ajamist, kui võtit andestusele ja terviklikkusele. Ta pakub välja oma Enese ohverduse kui näite armastusest. Ta ütles, et selline ohverdus peaks juhtima kogu maailma usule ja usaldusele Jumalas.

Ühes Johannese nägemuses tuleb Jeesus inimeste juurde kui Jumala Tall, kogudes endasse kõik ehedad lootused ja võimu, mida tseremoonia vajab. Kui maailma rahvas võiks tulla ja näha Jeesust, siis nad lahkus sealt muudetuina, kuna nad on näinud Jumalat. Kuid näha, tähendab uskuda ja usaldada. Jeesus valgustas kogu maailma teadmisega, milline on tõeline Jumal. Temas me võime teada ja saada päästetud.

Oh, tule rahvaste Igatsus,

seo kõik inimesed ühes südames ja meeles;

käsi kadedusel, heitlusel ja tülidel lakata.

Rõõmutsege! Rõõmutsege! Immanuel

tuleb teie juurde, oh Iisrael!