Esimesed Pärsia teedeehitajad kasutasid sirgete teede rajamiseks kütkestavat tehnikat. Kaks meest seisid teineteisest kaugel ja hüüdsid teineteisele. Kolmas mees otsis nende häält kuulates ja neile vastates nendevahelise keskpunkti ja seadis end sinna. Siis kõndis mööda seda joont neljas mees, kes kuulas kõiki kolme hüüdjat ning märkis ära puud, mis tuli maha võtta. Kui märgitud puud said maha võetud, tekkis hämmastavalt sirge joon.
Mõned ajaloolased arvavad, et võib-olla viitas Jesaja sellele iidsele mõõdistamistehnikale, kui ta illustreeris Ristija Johannese tulevast tööd: hüüdev hääl ja valmistatav sirge tee. Tema ülesanne oli teatada maailmale, et on saabunud aeg Messia tulekuks. Jeesus kõneles Johannesest kui naasnud Eelijast, mida oli Malaki ette kuulutanud: „Kui te nõustuda tahate: tema on Eelija, kes pidi tulema.“ (Matteuse 11:14)
Jõulude ajal meenutavad inimesed armastavalt Johannese tööd Kristuse saabumise ettevalmistamisel. Tema töö oli ülitähtis − Messia aeg oli käes ja Jumal soovis, et maailm teaks seda. Piibli aruandes kulmineerub Johannese prohvetlik teenimistöö sisuliselt siis, kui Jeesus alustab oma tööd Häälega taevast, mis teatab: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!“ (Matteuse 3:17)
Kuid Johannese hüüd kõrbes ei olnud Eelija viimane või lõplik tagasitulek. Ei ole just väike kokkusattumus, et Eelija oli sunnitud end Iisebeli eest 1260 päeva varjama − täpselt sama aja, mille oli naine sunnitud vaimuliku Iisebeli eest kõrbes veetma (Ilmutuse 2:20). Kui see aeg oli läbi, ilmus Eelija uuesti välja ja astus valedele vastu Karmeli mäel. Eelija tuli tagasi Johannese töös, kuid ta tuleb tagasi ka meis.
„Eelija tuleb küll enne ja seab kõik korda,“ selgitas Jeesus, viidates ettepoole teisele täitumisele (Matteuse 17:11, 1968). Pimeda keskaja lõpus ilmus äkitselt kõrbest naine, et valmistada taas teed Kristuse tulekuks. Ülejäänute ülesanne on lihtne: käies Eelija ja Johannese jälgedes peab meie hääl aitama inimestel kindlaks teha sirge tee, mis viib otse Kristuse kuningriiki.