Astudes paulusega teist sammu

Oo! Mis juhtus? Oleme lugenud armust ja usust ja päästest. Tipp oli halastus. Kuid Rooma 1,18 avaneb Jumala viha äikesega.

Teksti võtmesõnaks on “vastu”. “Vastu” ühendab Rooma 1,16-17 järgneva paari peatükiga ja nende patu arutamisega.

Seega tuleme Rooma 1,18 esimese suure ülemineku juurde Rooma raamatus. Oleme kohanud Paulust salmides 1-17, kus ta tutvustab ennast, oma kirja kirjutamise eesmärki ning oma evangeeliumi. Nüüd oleme valmis teiseks sammuks Paulusega läbi Rooma raamatu.

Meie teine samm on Rooma 1,18 kuni 3, 20. Selles pikas osas lahkab Paulus patu probleemi sügavust ja universaalsust. Ta näitab, et “ mõlemad (nii juudid kui paganad) on patustanud” (Ro 3, 23). Seepärast vajavad kõik Jumala armupäästet läbi usu, mis põhineb Kristuse ristisurmal (salmid 21-26).

Seega peaksime nägema Rooma 1,18 - 3,20 kui Jumala diagnoosi patu probleemile. Ülejäänud osa raamatust tegeleb raviga. Kuid enne ravi on inimestel vaja näha probleemi sügavust. Me ei saa sellest lihtsalt üle vaadata. See viis Kristuse surma, mis oli Jumala otsus kadunud maailmale.

Üks on kindel: Jumal vihkab pattu! Ta vihkab kõiki neid asju, mis teevad viga Tema lastele ja on Tema armastuse takistajateks. Oma armastuses leiab Jumal end olema sunnitud tegelema patu probleemiga. Tema vastuse põhiosaks, nagu Paulus meile näitab, on Kristus ristil.

Muide, see on Rooma 1,18, kus Paulus alustab patu probleemiga tegelemist.

Meie Isa, tahame Sind täna tänada, et näed meie probleeme nii selgesti ja et Sa hoolid meist nii palju, et saatsid Jeesuse päästemissioonile.